Prinsípiu no filosofia FHTL nian mak sira mate voluntariu ba libertasaun patria, ami moris kontinua servisu voluntariu ba libertasaun povu. Hanoin katak atu liberta povu ho dalan oioin, maibé FHTL hili mak dalan eduksaun, Saude no Agrikultura tamba Pontus importante hirak nee sai hanesan patremoniu povo nian. Haree ba asun sira nee iha potensia tau hamotuk sai baze movimentu social, hodi kontrobui no fo alternativu ba prosesu dezenvolvimenu karakter Timorana. FHTL mos define asaun humanitarian ho terminologia ida; ema mak sai sentru ba buat hotu-hotu, katak iha sosiedade ida humanu mak mais valor liu no iha dignidade kompara ho material, sentidu katak humanu kompletu ho isin no klmar tenki kuda esperitu voluntariu no solidaridade ba maluk hamanu seluk. Husi parte seluk FHTL redefine, nundar timor oan bele iha neebe deit isin no klamar hanesan Timor oan lolos, humanista voluntariu no salidariu nee refleta ba solidariedade social naturalmente tula lisuk liman ba malu, koidadudu malu hanesan humanu lolos iha tempu saide deit,mate karik mate tesik ba, kiak karik kiak tesik ba, maibé susar ba ami atu husik liman los ba malu no ida nee refleta ba kultura husi vizavo sira.
FHTL nia aktividade edukasaun popular nundar meios ida atu kontrobui ba povo RDTL liu husi kapasitasaun hanesan kursus (lian ingles no prtugues), formasaun lideransa, saude publika no agrikultura ho gratuita iha area rurais no urbana, esperitu sira nee nundar eransa no obra asuwain luta nian la sura kolen, la sukat distansia maske la ho kutansia soldadu pronto ba RDTL. Vontade sira nee se ita konsidera ba edukasaun ohin loron, bele tau hamotuk matenek, badaen rekursu hodi sai movimentu eduksaun popular komunitariu neebe ke forte bele hamosu mudansa radikal iha komunidade sustentavel no saudavel.
Forsa Humanista Timor-Leste nafatin banati no promove tuir ideas ukun rasik-an, sai paralelu auto sufisiensia ba kominidade saudavel entermus koneisementu indepedensia, nunee fira katak libertasaun povo FHTL mos kontribui ba dezenvolvimentu social no uza rekursus auto sufisiente hodi tulun malu nundar humanu pronto sai rai metan ba dezenvolvimente.
Hare ba prinsipiu pontu de ordem, FHTL halo buat ida, la ho buat ida no la iha buat ida, deside an marsa edukasaun popular no festa edukasaun popular kada tinan haleu minicipiu sira iha Timor. Maske ema barak tenta atu muda konsentrasaun FHTL, maibé FHTL nafatin konsentra iha nia vizaun no misaun ba libertasaun povu maubere brani ba ita hotu, moris diak ba jerasaun tuir mai.
Fini FHTL buras dadauk ona iha baze mesmu ke laduk iha inflensia boot, maiba hanesan ai-tarak sempre sona elefante nia ain, signifika katak humanista iha ona baze social neebe iha nivel baixo asaun iha kampo no hirak nee nundar orbrigasaun moral ba kontribuisaun iha kontrusaun estadu no konstrusaun karakter voluntariu nasionalizme. FHTL dezafia no konsensiliza nafatin ema barak hadaet esperitu karakter voluntariu popular livre husi sistema estrutural, konserteza fin ba estadu no nasaun.
Ikus liu atu remata, hametin, haburas no hasae esperitu voluntariu iha epoka foun ho otas nurak hodi haburas ideas humanizmu. Se dei nundar Timor oan presiza tau atensaun ba esperitu voluntariu kultura solidaridade hanesan dalan ba kontrusaun karakter nasionalizmu isin no klamar nundar Timor oan.
Voluntariu mak rai metan ba dezenvolvimentu.
kee we matan ba jerasaun foun no la husik mata wen ba jerasaun foun.
Ema ida seidauk matenek wainhira seidauk fahe nia matenek ba jerasaun foun.
Se ó hadomi Timor, lao ba Timor no Hamotuk ita koidadu Timor.
Forsa humanista Timor-Leste la halo proposta, la iha duador husi internasional, nasionl no lokal maibe FHTL so iha deit esperitu voluntarizmu.
Hakerek Ideas Kolektivu Husi membru FHTL.
Lovely🌹
ReplyDeleteKontinua hakerek artigu sira hanesan ne'e,atu inspira nafatin joventude balun.
ReplyDeleteAvansa.
Agradese Belun
Delete
ReplyDeleteFurak,,no agradese wain ba FHTL
🌹🌹
Delete