Showing posts with label Filozofia Edukasaun Umanizmu Paul Freire. Show all posts
Showing posts with label Filozofia Edukasaun Umanizmu Paul Freire. Show all posts

Tuesday, January 13, 2026

FORSA HUMANISTA TIMOR-LESTE, PRÁTIKA FILOZOFIA EDUKASAUN UMANIZMU PAULO FREIRE NIAN IHA AMBITU DAHUR EDUKASAUN POPULAR

 

FORSA HUMANISTA TIMOR-LESTE, PRÁTIKA FILOSOFIA EDUKASAUN UMANIZMU PAULO FREIRE NIAN IHA AMBITU DAHUR EDUKASAUN POPULAR

Foto Dahur Edukasaun Popular Iha Ermera

Kalisubun

I.          INTRODUSAUN

Filozofia hanesan sasukat ida kona-ba dezenvolvimentu umanu nian, bazeia ba ema nia abilidade atu fó argumentu, tantu antes no depois. Filozofia hola papél krusiál iha edukasaun, hodi fornese enkuadramentu referénsia ida ba filozofia edukasionál, nune’e bele atinji edukasaun ideál. Filozofia edukasaun nu’udar reflesaun kle’an kona-ba aspetu hotu-hotu edukasaun nian, ba to’o iha nia abut. Filozofia edukasionál ne’ebé argumentu husi (Djamaluddin, 2017). Filozofia edukasaun mós hanesan estudu kona-ba asuntu hotu-hotu iha edukasaun. Edukasaun hanesan esforsu ida atu dezenvolve ema ida-idak nia potensia liuhosi prosesu ensinu aprendizajen iha ambiente edukasionál. Ne’e katak filozofia edukasaun labele konflitu ho filozofia. Ida-ne'e tuir objetivu edukasaun nian, ne'ebé maka atu kria indivíduu sira ne'ebé ekilibradu, armoniozu, no dinámiku ne'ebé bele atinji objetivu moris nian. Liuhusi filozofia edukasionál, edukadór ida komprende esénsia edukasaun.

Estuda asuntu edukasionál sempre kaptivu iha ninia dinámika, liuliu kona-ba konseitu edukasionál ne'ebé kona-ba morál no realidade sosiál umanidade nian. Pensador edukativu koñesidu ida no foku ba asuntu sosiál no umanitáriu mak Paulo Freire nia konseitu edukasaun umanizmu. Paulo Freire nia luta ho nia hanoin kona-ba edukasaun ba ema oprimidu popular tebes iha nivel internasional. Edukasaun libertadór ne'ebé nia hahú maka fenomenal. Ninia edukasaun umanista hetan motivasaun hosi situasaun dezigualdade edukasionál iha ninia rejiaun, ne'ebé hamosu ninia paixaun atu hasa'e konxiénsia iha komunidade nia leet atu nune'e sira bele haree fonte sira hosi dezigualdade. Artigu ida ne’e sei foka ba eskola pensamentu umanista ne’ebé inisia husi Paulo Freire.

II.        FILOSOFIA EDUKASAUN UMANIZMU PAULO FREIRE

Edukasaun umanista nu’udar prosesu edukasaun ne’ebé ko’alia mós kona-ba filozofia umanizmu, iha-ne’ebé prosesu edukasaun koloka ema nu’udar objetu importante liu iha edukasaun. Espesifikamente liu, filozofia umanizmu tau ema nu'udar objetu no autór loloos iha edukasaun. Filozofia umanista ida-ne’e mak Freire dehan ideál, katak ema mak sujeitu ka autór prinsipál iha edukasaun (Djatman, 2005:109). Ema nia papél krusiál iha moris. Iha sentidu ida-ne'e, ema iha liberdade atu halo saida maka di'ak liu ba sira-nia an rasik no ba ema seluk. Tanba ne’e, sira-nia pozisaun aas tebes tanba sira ekipadu ho potensia ba liberdade, liuliu iha edukasaun. Ema iha direitu atu hetan edukasaun gratuita hodi dezenvolve sira-nia abilidade potensiál.

Freire nia hanoin kona-ba umanizmu, ne’ebé hetan motivasaun husi situasaun dezigualdade edukasionál iha ninia nasaun Barzil, sai hanesan luta ida ba nia ho esforsu halo konsesializasun ba ema. Ho nune’e, ema hotu bele haree fonte husi ninia hanoin kona-ba dezigualdade. Antesedente edukasaun umanista kontra forma estrutura sosiál, iha ne'ebé balun aproveita moris di’ak maibé balun tenke terus no hetan opresaun. Espesifikamente, Freire nia pensamentu umanista dirije liu ba “libertasaun”, nomeadamente ema livre husi opresaun no atan. Buat hotu-hotu kona-ba liberdade umana sei perturbadu husi saida de’it (Freire, 2007). Ho liafuan seluk, ema barak mak moris terus enkuantu ema uituan maka moris di’ak husi ema barak nia serbisu maka'as ho dalan ne'ebé la justu.

Konseitu sentrál balu iha Freire nia pensamentu kona-ba edukasaun libertadór mak: (Rahma, 2017:85).

1. Konxiénsia

2. Edukasaun ba Rezolusaun Problema

3. Alfabetizasaun

Umanizmu, tuir Freire nia komprensaun, la'ós liberdade individuál. Objetivu husi umanizasaun mak oinsá ema sai ser sosiál, no nesesidade umanu atu sai ser ida ba nia-an rasik no ba ema seluk. Objetivu umanizasun ne’e bele realiza wainhira sosiedade bele sai ser sosial. Tuir Nata (2012), edukasaun Paulo Freire, jeralmente karakteriza ho umanizmu rekonstrusionista, katak, edukasaun ne’ebé dirije ba tulun sosiedade, liuliu ema oprimidu sira, no hakbi’it interese edukasionál sosiedade nian, no edukasaun ida ne’e la’os servi de’it ba interese ema ne’ebé iha kapitál no podér.

Kona-ba limitasaun hosi edukasaun umanista, Freire fornese definisaun ida ne'ebé abranje hosi nia hanoin kona-ba konseitu edukasaun umanista. Tuir nia, edukasaun umanista mak (Yamin, 2005):

  1. Edukasaun subliña no esklarese diresaun edukasaun nian, iha-ne’ebé edukasaun tenke liberta no emansipa. Liberta no emansipasaun define hanesan esforsu ida atu hakbiit komunidade sira ne'ebé hetan opresaun ba paradigma ida ne'ebé krítiku no transformativu, hodi realiza liberdade nu'udar direitu umanu fundamentál hodi edukasaun ida ne'ebé loos no justu.
  2. Edukasaun sai nu’udar guardiaun no akompaña aspetu hotu-hotu iha dinámika moris. Iha kontestu ida-ne'e, Freire subliña estadu kultura, koñesimentu, no kondisaun sira iha komunidade.
  3. Edukasaun emansipatória, la’ós de’it hola papél nu’udar prosesu transferénsia koñesimentu, maibé mós tenke transforma kanorin sira sai ser sujeitu no ativamente hodi sente problema iha sosiedade no partisipa iha dinámika moris sosiedade.

Freire nia perspetiva edukasaun foka liu ba ema, iha-ne’ebé problema sira iha mundu ne’e kauza hosi ema no sistema. Iha kazu ida-ne’e, objetu problema hirak ne’e mai husi realidade entre ema no vida sosiál, iha ne’ebé ema ka sosiedade mak hamosu konflitu, hamosu asaun kriativu, no seluk tan, ne’ebé konstitui kontinuidade iha vida sosiál. Tanba ne’e, alternativa edukasaun maka “rezolve problema sosial (Pendidikan hadap masalah)” ne’ebé Paulo Freire propoin ne’e apropriadu tebes. Ida-ne'e maka metodolojia edukasionál ida ne'ebé halo ema sai sujeitu edukasau. No edukasaun ne’ebé foka ba atende problema sira ne’ebé akontese iha sosiedade, maka edukasaun rosolusaun problema (pendidikan hadap masalah)  ne’e sei dezenvolve nia-an nafatin. Tuir Manggeng (2005:42), ema labele haketak an hosi mundu no nia realidade, tanba ema fundamentalmente iha mundu nia laran no ho realidade mundu nian. Realidade ida ne’e tenke konfronta husi kanorin sira atu nune’e sira bele iha konxiénsia kona-ba problema estruturadu. Konseitu ida-ne'e bazeia ba komprensaun, katak ema iha kbiit atu kria no atu liberta sira-nia an hosi opresaun kulturál, ekonómika no polítika.

Objetivu Edukasionál Paulo Freire nian, nia fiar katak edukasaun ideál maka ida ne'ebé orienta ema ba rekoñese realidade ema nian. Tanba ema maka na'in ba sira-nia an rasik. Tanba natureza ema nian maka atu livre, no livre husi situasaun opresivu sira. No ida-ne’e mak objetivu finál hosi filozofia umanista Paulo Freire nian.

Freire aproxima kle’an valór umanizmu tuir epistemolojia no axiolojia, Freire argumenta katak liberdade opiniaun no hanoin nu’udar direitu umanu. Direitu ida-ne'e presiza espasu atu haburas kreximentu umanu ne'ebé imajinativu no kriativu. Paulo Freire nia konseitu kona-ba objetivu edukasionál aliña ho razaun ida-ne’e: objetivu edukasionál ne’ebé fó direitu ba liberdade atu dezenvolve potensia no kriatividade (Freire, 2007).

Tuir mai Freire nia konseptualizasaun kona-ba objetivu edukasionál (Freire, 2007):

1. Edukasaun ba Konxiénsia

Freire nia konseitu primáriu kona-ba hasa'e konxiénsia, maka edukasaun ba hasa'e konxiénsia ema nian kona-ba sira nia realidade sosiál. Freire hahú nia programa edukasionál hodi konseptualiza prosesu sensibilizasaun ida ne'ebé lori ba konseitu liberdade ne'ebé hanaran "umanidade ne'ebé loloos." Ema ida-idak iha kapasidade atu ezamina realidade sosiál ho krítiku. Pontus importante husi prosesu edukasaun umanizmu maka atu hasa’e konxiensia ema nian. Edukasaun tenke iha konteúdu ne’ebé realistiku, ho materia hanoroin ne’ebé liga ho fenómenu realidade sosiál. Ida-ne'e kria konxiénsia entre kanorin sira kona-ba nesesidade, dezafiu, no problema sira ne'ebé asosiadu ho realidade sosiál.

2. Edukasaun ba Liberdade

Edukasaun nu’udar valór importante liu iha prosesu libertasaun umana. Edukasaun ba liberdade iha etapa rua. Primeiru, edukasaun halo ema konxiente kona-ba opresaun ne’ebé sira hasoru no, liuhosi asaun prátika sira, buka atu muda situasaun. Segundu, edukasaun nu’udar prosesu permanente husi asaun kulturál ba libertasaun.

3. Edukasaun ba Umanizasaun

Ema mak mestre ba sira-nia an rasik, no natureza ema nian mak atu sai livre, tanba ne’e tuir Freire katak umanizasaun mak objetivu finál ba edukasaun. Maibé, ninia ideia sira dala barak la konkorda hosi opresor sira (kaum penindas), no tanba negasaun ida-ne'e maka umanizasaun sai konxiente. Negasaun ida-ne'e normalmente iha forma tratamentu ne'ebé la justu, esplorasaun, no krueldade. Negasaun sira-ne'e ikusmai hamosu luta sira atu reklama fali dignidade umana ne'ebé lakon. Liuhusi edukasaun, ema nia dignidade hetan fali no realiza konxiénsia kona-ba opresaun.

Konseitu Edukasaun Libertasaun husi Paulo Freire

1. Konxiénsia

Liberdade buat ida ne’ebé Freire valoriza tebes. Ema livre iha kapasidade atu sai sujeitu no la'ós de'it objetu ne'ebé hetan de'it tratamentu hosi ema seluk. Sai ema ne’ebé iha konxiénsia no halo asaun tuir realidade hodi ultrapasa problema sira ho konxiénsia. Iha realidade, ema bele ultrapasa sira nia sirkunstánsia rasik no sira nia ambiente liuhosi hanoin no asaun hodi muda situasaun tuir saida maka sira hakarak. Entaun, iha kontestu ida-ne'e, konxiénsia maka esénsia ida ne'ebé aas liu duké ezisténsia (Ramadhan: 2011).

Freire hatete katak, edukasaun eziste nu’udar dalan ida ba hasa’e kualidade intelektuál no potensia rekursu umanu, iha ne’ebé entre buat rua ne’e iha relasaun kriatividade no potensia ne’ebé tenke tau nafatin prioridade atu nune’e kria diálogu entre manorin no kanorin sira sai nu’udar interasaun dialétika. Tuir Freire (2007) katak ho hanoin ativu no halo asaun, edukasaun umanista sei haburas konxiénsia ne’ebé hadook ema ida husi ta’uk. Nune’e, pasu inisiál sensibilizasaun ne’e desizivu tebes ba edukasaun tuir Freire ho termu Conscientienzacão. Saida maka signifika Conscientienzacão maka hanesan prosesu ida halo ema sai ema loloos.

2. Edukasaun Rezolusaun Reroblema

Se haree husi konseitu edukasaun estilu bankária nian, koñesimentu nu’udar prezente ida ne’ebé fó husi sira ne’ebé konsidera sira-nia an matenek liu ba sira ne’ebé laiha koñesimentu. Konsidera ema seluk hanesan beik absolutamente, maka husi ne’e hamosu karakterístika opresaun. Edukasaun estilu bankária ida-ne'e hanesan aprende iha aula laran ho sistema one-way ka monólogu (monolog). Estilu aprendizajen ida ne’e husi MANORIN ba KANORIN de’it no la’ós interativu.

Konseitu edukasaun hanesan ne’e mak Freire kritika, tanba konseitu edukasaun hanesan ne’e dezumanu tebes. Nune’e, Freire hamosu edukasaun rezolusaun problema (pendidikan hadap masalah) tuir prosesu realidade ida ne'ebé iha kontínuasaun. Tuir Freire (2007), konseitu edukasaun ba rezolusaun problema tuir metodu diálogu nu’udar pré-rekizitu iha edukasaun no sai hanesan reveladór ba realidade ne’ebé akontese. Atu nune’e iha ninia implementasaun sei kria manorin no kanorin sira sai krítiku liu tan, tanba uza sistema diálogu. Nune’e bele dehan, edukasaun rezolusaun problema kontraditoriu ho konseitu edukasaun estilu bankáriu ne'ebé maka estilu aprendizajen monolog.

Edukasaun dialójiku maka edukasaun ida ne'ebé rezolve problema no sai hanesan alternativu ida ba edukasaun ho estilu bankária monolójiku (monolog). Konteúdu edukasaun tenke adapta ho realidade iha terrenu, tanba Freire fiar katak buat hotu iha mundu nu’udar lei kauza no efeitu (hukum sebab-akibat) no la’ós akontese de’it. Tema sira ne’ebé oferese iha ninia edukasaun mak dezigualdade, hamlaha, atrazadu, dependénsia, kultura nonook ka tátika edukasaun anti-diaolójiku ne’ebé tenke rezolve tuir realidade (Collins:2011). Konseitu edukasaun rezolusaun problema nian asume katak edukasaun dialójiku akontese hanesan reveladór realidade nian. Atu nune’e liu husi edukasaun dialójiku sei enkoraja manorin no kanorin sira atu sai ema ne’ebé hanoin krítiku.

III.      KONKLUSAUN

Paulo Freire nu’udar figura edukasionál, teólogu, no umanista husi sidade Refice, iha leste Brazil nian. Paulo Freire nia hanoin iha influénsia no fenomenál tebes, halo nia sai figura internasionál ne'ebé koñesidu. Ninia hanoin sira inklui beibeik dezafiu sira, protestu sira, no rebeliun hasoru forma hotu-hotu abuzu edukasionál nian, liuliu konxiénsia umana kona-ba edukasaun. Freire nu’udar mós intelektuál ida ne’ebé produtivu no ema ida ne’ebé hanoin krítiku kona-ba edukasaun. Edukasaun umanístika hanesan prosesu edukasaun ida ne’ebé adere ba filozofia umanizmu, ne’ebé koloka ema nu’udar objetu importante liu iha edukasaun. Espesifikamente liu, filozofia umanizmu tau ema nu'udar objetu no autór loloos iha edukasaun ne'e rasik. Freire hatete filozofia umanista mak ideál liu, hodi subliña katak ema mak sujeitu ka autór prinsipál iha edukasaun.

Paulo Freire fiar katak edukasaun ideál orienta ba rekoñese realidade ema nian. Ida-ne'e tanba ema maka na'in ba sira-nia an rasik. Natureza ema nian maka liberdade no sai ema ida ne'ebé livre hosi situasaun opresivu sira. Ida ne’e mak filozofia umanista Paulo Freire nia objetivu finál. Tuir Freire, objetivu edukasaun atu hasa'e konxiénsia, harii liberdade, no umanizasaun. Objetivu sira-ne'e hotu bazeia ba filozofia umanizmu, ne'ebé haree ema nu'udar objetu prinsipál edukasaun, ne'ebé foka ba sosiedade.

Notas;

Freire, P. (2007). Politik pendidikan: Kebudayaan, kekuasaan, dan pembebasan. Yogyakarta: Pustaka Pelajar. Manggeng, M. (2005). Pendidikan Yang Membebaskan Menurut Paulo

Freire dan Relevansinya dalam Konteks Indonesia. Artikel yang Dimuat dalam INTIM –Jurnal Teologi Kontekstual Edisi, (8).

Ramadhan, M. (2011). Teologi Kemanusiaan Studi atas Pemikiran Ali Syariati. Jurnal THEOLOGIA, 22(2).

Syaikhudin, A. (2012). Konsep pemikiran pendidikan menurut paulo freire dan ki hajar dewantoro. Cendekia: Jurnal Kependidikan Dan Kemasyarakatan, 10(1), 79-92.

Sari, M. & Asmendri. (2020). Penelitian Kepustakaan (Library Reseacrh) dalam Penelitian Pendidikan IPA. Jurnal Pendidikan Bidang IPA dan Pendidikan IPA, Vol 6, No 1, dari ejournal.uinib.ac.ids

Yamin, M. (2009). Menggugat Pendidikan Indonesia: Belajar dari Paulo Freire dan Ki Hadjar Dewantara. Ar-Ruzz Media

 

 

 

FORSA HUMANISTA TIMOR-LESTE, PRÁTIKA FILOZOFIA EDUKASAUN UMANIZMU PAULO FREIRE NIAN IHA AMBITU DAHUR EDUKASAUN POPULAR

  FORSA HUMANISTA TIMOR-LESTE, PRÁTIKA FILOSOFIA EDUKASAUN UMANIZMU PAULO FREIRE NIAN IHA AMBITU DAHUR EDUKASAUN POPULAR Foto Dahur Edukasau...