![]() |
Foto Foti husi Google |
Lian
Makloke
Hafoin Estudante Universitariu Timor-Leste (EUTL) no movimentu kamada
sosiais sira hotu selebra vitoria manifestasaun ba kaselamentu sosa kareta prado
no rebogasaun totál Lei Pensaun Mensal Vitalisia, mosu reasaun makas hosi
públiku halo no ema barak la konkorda asaun solidaridade ne’ebé EUTL no
Movimentu Kamada Sosiais sira halo ba Palestina no West Papua. Iha loron
01/10/2025 EUTL no movimentu kamada sosiais selebra vitoria ne’ebé povu maubere
luta ba, liu hosi marsa ka pawai popular, iha pawai popular massa EUTL no movimentu
kamada sosiais sira mós hatudu sentimentu solidaridade ba Povu Palestina no
Povu West Papua ne’ebé luta hela ba sira nia soberania. Asaun solidaridade ne’ebé
halo hosi massa EUTL no movimentu kamada sosiais sira liu hosi dada banderia
Palestina no banderia West Papua iha pawai popular haleu Dili laran.
Hahú husi ne’eba, mosu reasaun makas husi públiku halo ema barak maka la
konkorda asaun solidaridade ne’ebé EUTL no Movimentu Kamada Sosiais sira halo
ba Palestina no West Papua. Reasaun husi públiku barak liu la konkorda
solidridade ne’ebé halo ba palestina, no mosu kontraditoriu entre EUTL no públiku.
Tuir ha’u hakerek nain nia haree kontraditoriu ne’ebé mosu iha públiku, maioria
mai ho kontraditoriu sentimental. Kontraditoriu nakait liu ba sentimentu
religiuan entre izreal ho Timor, iha kontekstualizasaun Izrael ida agora la
hanesan izrael ida ne’ebé uluk hakerek iha Biblia. Ita haree fali ba Biblia
novu-testamentu ema Izrael maioria maka tuir Jesus kristu, no ikus ema Izrael
rasik maka la fiar no oho Jesus Kristu iha kruz.
Izreal ida iha tempu agora, maka izreal ida ne’ebé mai ho idelojia politíka
Zionizmu. Tanba ne’e, hakerek nain sei hakerek no ko’alia uituan kona-ba idelojia
politíka Zionizmu nian husi ema Judeu sira. Hanoin sira iha okos ne’e, hakerek
nain elobora mós hosi Farrah Achmedian nia hanoin sira.
I.
Antesedente
Iha istória sivilizasaun umanu nian, funu no konflitu sempre akompaña no fó
kór ba lala’ok moris nian. Konflitu sira esensialmente mosu tanba konflitu
interese pesoál sira iha grupu, organizasaun no nasaun. Atu atinji sira nia
objetivu, grupu, organizasaun no nasaun sira buka meius oioin atu domina mundu liu
hosi konflitu. Ohin loron, konflitu barak maka dada públiku nia atensaun, ida
mak konflitu entre ema judeu (Yahudi) sira, no sira nia esforsu atu domina
mundu. Bazeia
ba peskiza klean, ema dehan katak Zionista sira maka sai hanesan movimentu
judeu (Yahudi) hodi realiza sira nia mehi no harii movimentu polítiku ida
ne'ebé koñesidu hanesan movimentu Zionizmu. Konflitu hahú bainhira ema judeu
sira kontinua hasoru opresaun iha rejiaun oioin, liuliu iha Europa. Nuneʼe,
ema Judeu sira fahe ba grupu rua. Faksaun ida planeia atu hamutuk ho
komunidade sarani Europeu-Amerikanu hodi rezolve konflitu. Faksaun seluk
defende movimentu Zionizmu, fiar katak konflitu ne'e bele rezolve liuhosi harii
estadu Judeu (Yahudi) ida. Zionizmu bele deskreve hanesan ideolojia sekulár ida
ho objetivu ne'ebé klaru: estabelesimentu Estadu Judeu (Yahudi) ida. Movimentu
polítiku zionizmu deklara no lidera hosi Theodor Herzl, iha tinan 50 nia laran
hosi kongresu Zeonista dahuluk iha tinan 1987, hodi harii ho susesu estadu
judeu ida ho naran Israel iha tinan 1948.
Liafuan “Zionismu” mai husi liafuan Zion, naran foho sagradu ida iha sidade
Jerusalém. Iha nia dezenvolvimentu, liafuan neʼe nia signifikadu sai boot
liután[1].
Liafuan ne’e bele refere ba Salomão nia templu, ne’ebé Liurai Tito husi Roma
harahun iha tinan 70 AD. Tanba, Foho Zion ba ema Judeu sira sai hanesan fatin
santu. No liafuan neʼe bele signifika sidade antigu Jerusalém Leste, tanba foho
neʼe hela iha sidade neʼeba. Aleinde neʼe, liafuan neʼe mós signifika área
tomak neʼebé uluk reinu antigu Izraél mak kontrola[2].
Ba ema Judeu sira, liafuan Zion uza hodi espresa sentimentu oioin kona-ba sira
nia pasadu no saudades ba pasadu, ne'ebé espresa iha rituál sira, orasaun
oioin, no selebrasaun relijioza sira hanesan Yon Kippur, Páskua, Rosh Hesanah,
no seluk tan[3].
II.
Movimentu Judeu Iha Nia Hakarak Atu Domina
Mundu
Ideia fundamentál hosi ema Judeu sira hodi realiza sira nia mehi bele
klasifika ba kategoria tolu: Kapitalizmu, Sosializmu, no Zionizmu. Kapitalizmu
no Sosializmu propoin uluk iha Europa. Ideolojia sira-ne'e harii iha ideia
fundamentál sira kona-ba umanidade no moris. Papel ema Judeu nian hodi hamosu
ideias ne’ebé atu destroi mundu ne’e boot tebes. Durante períodu ida-ne'e,
figura Judeu sira hanesan Marx, Freud, Bergson, no Einstein sai proeminente
nu'udar kontribuinte.
Ideia kona-ba ekonomia kapitalista globál ne’e mós labele haketak hosi
David Ricardo. Nia konsidera nu'udar aman ba kapitalizmu, tanba nia formula ona
teoria ekonómika importante sira kona-ba dívida, propriedade, saláriu, no
kuantidade osan. Ninia ideia sira mosu iha Europa Osidentál, espesífikamente
bainhira ema Judeu sira hela iha ne'ebá, halo komérsiu iha ne'ebá, no hala'o
operasaun bankáriu mós iha ne’eba. Mundu mós aprende ona kona-ba estragu sira
ne'ebé maka hamosu hosi ideolojia kapitalista. Ideia ida-ne'e hadook ona
umanidade hosi Maromak no hakloot relijiaun ba ema individual (lee:
sekularizmu). Ninia ideia ekonómika sira mós hamosu pobreza massa iha Terseiru
Mundu, enkuantu na'in sira hosi kapitál boot goza luxu estraordináriu.
Saida maka relasaun entre Kapitalizmu, Sosializmu, no Zionizmu? Nu'udar
relijiaun ida ho kreda ne'ebé limitadu ba fiar espirituál sira, Judaizmu labele
hamriik mesak. Judaizmu ezije kreda polítika no konjuntu regra sira ba moris.
Nune'e, Judaizmu sai integradu ho ideolojia kapitalista. Ema Judeu balu mós iha
tendénsia ba ideias sosialista no komunista.
Entretantu, Zionizmu nu’udar movimentu ne’ebé harii hosi ema Judeu sira
hodi harii Estadu Judeu (Israel iha Palestina). Sira harii Estadu Israel ne’e
nu’udar instituisaun ida atu halibur fali ema judeu sira ne’ebé namkari iha
mundu tomak (diaspora). Ho ideia boot tolu ne'ebé, ema Judeu sira domina ona
mundu.
Se ita buka tuir ninia orijen, Zionizmu maka ideia foun ida, la'ós parte
ida hosi istória Zionizmu internasionál no seidauk prezente iha pensamentu
judeu, maibé hanesan derivadu ida hosi pensamentu osidentál, partikularmente Europeu.
Ideolojia ida-ne'e sai hanesan movimentu polítiku ida ne'ebé lidera hosi
Theodore Hertzl iha tinan 1882, ne'ebé propoin ideia atu harii estadu Zionista
Israel.
III.
Judeu Kontrola Parte Importante Sira Iha
Mundu
Ema Judeu sira komprende katak ema labele haketak sira-nia an hosi
ekonomia. Domina ekonomia maka pasu krusiál ida ba dominasaun mundiál. Maibé,
ho religiuan Yahudi, ne'ebé hanorin de'it kestaun individuál sira. Ema Judeu
sira fiar no halo kapitalizmu sai ideia fundamentál atu kontrola ekonomia
mundiál. Judeu sira kaer pozisaun krusiál iha implementasaun ekonomia
kapitalista. Banku Judeu sira maka inovadór, fó-na'in ideia, no organizadór iha
sistema efek (securities), ne'ebé hala'o papél boot ida iha estabelesimentu bursa
efek (stock exchanges), no sira hala'o papél krusiál ida iha dezenvolvimentu
osan kertas (bank notes) iha ninia utilizasaun modernu hanesan seguransa ida
ne'ebé bele troka. To'o ohin loron, instituisaun kapitalista internasionál sira
hanesan IMF, Banku Mundiál, bolsa (Bursa Saham- stock exchanges), no banku
internasionál barak liu maka kontrola hosi ema Judeu sira. La'ós de'it iha
kampu ekonómiku, instituisaun polítika no legál internasionál barak mós ema
Judeu sira mak kaer, hanesan ONU, no órgaun ONU importante balu hanesan
Asembleia Jerál, Konsellu Seguransa, FAO, UNESCO. Tribunál Internasionál
Justisa nian mós nakonu ho peritu Judeu sira. Liuhusi instituisaun ida-ne'e
maka ema judeu sira kontrola duni mundu, ne'ebé maka sai hanesan ferramenta
kapitalizmu globál nian[4].
Aleinde ne'e, mídia massa mós sai hanesan alvu prinsipál ba ema Judeu sira
hodi realiza sira nia mehi. Mídia massa maka fatór krusiál ida hodi forma
opiniaun públika iha mundu tomak. Ida-ne'e hetan liuhosi kontrola media
internasionál oioin ne'ebé importante. Faktu maka maioria fonte notísia
internasionál sira kontrola hosi Osidente (Barat), barak liu maka na'in hosi
ema Judeu sira. Iha sira nia distribuisaun, kuaze jornál no fonte informasaun
hotu-hotu iha nasaun islámiku sira hetan modelu hosi sira, hanesan Reuters
(Reinu Unidu), AFP (Fransa), Associated Press (EUA), CNN, no BBC. Tanba ne'e,
la'ós surpreza katak mundu informasaun nian hetan forma hosi Osidente, ne'ebé
esensialmente ataka Islam ho estigma terorizmu, militansia, fundamentalizmu, no
radikalizmu. Iha sorin selek, sira defende makas Kapitalizmu no Zionizmu.
Lideransa Zionista nia planu serbisu kona-ba mídia massa maka hanesan
tuirmai:
1.
Domina no kontrola mundu imprensa.
2.
La fó oportunidade ba mídia massa ne’ebé
la'ós Judeu atu kria ideia sira anti-Judeu.
3.
Halo sensura rigorozu molok notísia sira
fó sai.
4.
Publika mídia massa oioin hodi apoia
aristókrasia, republikanu, no mós grupu anarkista sira.
5.
Influensia opiniaun públika bainhira
nesesáriu enkuantu mós atu hamenus turbulénsia ne'ebé mosu.
6.
Enkoraja sira ne'ebé iha jéniu atu
kontrola mídia ho sirkulasaun boot, liuliu imprensa anti-Judeu[5].
IV.
Papel Zionizmu nian iha sivilizasaun
mundiál
Zionizmu polítiku, ne'ebé deklara no lidera hosi Theodor Herzl dezde tinan
1897, foin hetan nia objetivu iha loron 14 fulan-maiu tinan 1948. Movimentu
ne'e ho objetivu atu kria estadu ida ba povu judeu, ne'ebé hanaran people
without land.
Nune'e, movimentu Zionista lori tempu naruk liu iha meiu sékulu atu realiza
sira nia objetivu hodi harii "judenstaat". Movimentu Zionista liu
hosi prosesu naruk ida hodi to'o iha nia faze susesu; hosi inkubasaun ba asaun to’o
adaptasaun ka institusionalizasaun.
Destruisaun ba komunidade Judeu iha sékulu I AD la’ós de’it hamosu
destruisaun fíziku, maibé mós destruisaun mentál, hanesan destruisaun ba
Salomão nia Templu, ne’ebé sira orgullu. Ida-ne'e esplikasaun tanba sá maka
Judeu sira diáspora ba mundu tomak no
sira kontinua hafolin sira-nia memória pasadu. Ida-ne'e halo liuhosi orasaun
oioin, rituál, no selebrasaun relijioza, hanesan Yom Kippur, Páskua, Rosh
Hesanah, no seluk tan. Liafuan "Zion" maka espresaun ida ne'ebé sira uza
atu espresa sira-nia sentimentu pasadu no sira nia saudades ba rai[6].
Iha tinan 1896, Herzl, jornalista koñesidu ida hosi jornál Alemaña, hakerek
panfletu ida ho títulu Der Judenstaat, ne'ebé ikusmai sai hanesan matadalan ida
ba movimentu Zionizmu Polítiku no mós planu ida ba estadu aspiradu Israel.
Ba ida-ne'e, movimentu organiza nia-an liuhosi organizasaun ida naran Zionizmu
Internasionál. Organizasaun ida-ne'e kaer aspetu hotu-hotu hosi movimentu,
inklui organizasaun, finansa, propaganda, imigrasaun, no mós lobi nivel aas ho
superpoténsia “super power” mundiál oioin, hanesan Turki Utsmani, Inglaterra,
no Estadus Unidus. Ho órgaun sira hanesan Jewish Colonial Trust, ne'ebé
funsiona hanesan National Fund ba sosa rai, jornál Die Welt, no seluk tan, Zionizmu
Polítiku sai hanesan movimentu ida ho eskala boot, bazeia ba massa, no modernu.
Ninia área sira serbisu inklui edukasaun, akordu, no importante liu polítika,
hodi harii estadu Judeu.
No hakerek-na'in oioin iha pasadu balun halo ona rezumu ba Illuminati nia
fiar sira ba istóriku iha futuru. Tuir A. Raphl, autór ida maka Nesta Webster,
ne'ebé hakerek kona-ba sira nia objetivu iha livru ida ho títulu Revolusaun
Mundiál:
1.
Halakon monarkia no governu organizadu
hotu-hotu.
2.
Abolisaun ba propriedade privada.
3.
Halakon patriotizmu.
4.
Abolisaun família nian (kazamentu no
morál tomak, no mós estabelesimentu edukasaun komunál ba labarik sira).
5.
Halakon relijiaun[7].
Iha movimentu Zionizmu dahuluk, programa serbisu ida trasa ona ne'ebé sai
hanesan matadalan ba figura judeu sira, iha sira nia esforsu atu domina mundu.
Iha tinan 1840, grupu Judeu ida konsege dada jénius militár ida atu tama iha
konspirasaun internasionál: jenerál Amerikanu, Albert Pyke. Figura ida-ne'e,
iha tempu ne’eba rai hela hirus maka'as hasoru Davis, tanba Davis liberta ona
pesoál militár norte-amerikanu ida ho orijen indianu ne'ebé uluk hanesan Pyke
nia ema sira, ne'ebé hetan akuzasaun ba krime funu nian. Ema judeu sira
aproveita oportunidade neʼe hodi halo konspirasaun no propaganda. Pyke hetan
konvite ba Itália hodi hasoru malu ho Mazzini no nia seguidor sira. Iha tempu
badak nia laran, Pyke absorve ona Programa Konspirasaun Internasionál ne'ebé
sira joga hela. Liuhusi promesa oioin ne'ebé maka atrai, Pyke mosu nu'udar
membru ida hosi konspirasaun. Nia sai ema importante ida ho ideia dominasaun
mundiál iha governu ditadór ida iha lideransa konspirasaun Zionista
internasionál nian.
Iha Tinan 1859 to'o 1871 Jenerál Pyke reorganiza uluk organizasaun Free Masonry, nia rede, no nia relasaun sira ho sosiedade sira seluk, no hadi'a organizasaun tuir ideolojia foun, sofistikadu liu, segredu no efetivu. Ida-ne'e konsidera nesesáriu hosi líder judeu sira, konsidera katak organizasaun segredu sai ona alvu hosi suspeisaun sírkulu oioin iha Europa tomak hafoin revolta ne'ebé lidera hosi Mazzini no ninia influénsia habelar ba nasaun europeu oioin, hodi rezulta iha levantamentu oioin, perturbasaun no masakre sira. Akuzasaun sira sempre diriji ba liman Judeu nian iha kuliza kotuk hosi eventu sira-ne'e hotu nu'udar kauza prinsipál. Nune'e, Pyke estabelese padraun foun ida ba Masoneria Livre iha termu estratéjia no implementasaun, hodi estabelese komisaun sentrál tolu. Ida uluk baze iha Charleston, South Carolina, EUA. Segundu baze iha Roma, Itália, no terseiru baze iha Berlin, Alemaña. Komisaun tolu ne'e hetan knaar atu kontrola movimentu hotu-hotu hosi Masoneria Livre, koordena no instrui movimentu iha nia knaar sira, atividade sira, no kooperasaun ba malu, ho ramu sira ne'ebé namkari iha área operasaun vulneravel sira iha mundu tomak. Ramu sira-ne'e maka sai nafatin sentru ida ne'ebé dudu no dezenvolve operasaun liu husi konspirasaun aat iha mundu tomak. Tanba ne’e, konspirasaun globál ne’ebé ita asiste daudaun ne’e nu’udar operasaun sistemátika ida ne’ebé uza tátika sofistikadu, bazeia ba peskiza no informasaun ne’ebé kle’an, no hetan apoiu fundu boot husi kapitalista internasionál sira. Tanba ne'e, sira fasil infiltra iha aspetu moris nian hotu-hotu iha nasaun oioin. Eventu ne'ebé hatudu hosi ajente Amerikanu no Ingrris sira maka faktu ne'ebé ita bele lee kona-ba influénsia hosi konspirasaun internasionál ho nia tátika foun sira. Ajente sekretu amerikanu no britániku sira hakfodak bainhira haree katak akontesimentu oioin ne’e iha sintoma ne’ebé hanesan, maski eventu ida-idak iha nasaun parese la iha relasaun no akontese iha fatin ne’ebé la hanesan no dook.
Hanesan liman
kro’at ne’ebé subar-an hodi hakanek no hamate umanidade iha mundu. Ajente
sira-ne'e kontinua investiga kondisaun la naturál ida-ne'e, no ikusmai hetan
evidénsia katak ida-ne'e hotu kontrola hosi satanás Judeu nia liman. Ajente
sira-ne'e hatene katak intelektuál barak maka hetan kontratasaun hosi
konspirasaun Judeu nian. Tuir loloos, sira deskobre kleur ona sistema Wireless ida
ne'ebé uza onda rádiu nian, maibé sira seidauk fó sai ba mundu esternu.
Ida-ne'e akontese ba tempu naruk. Deskoberta sientífika ida-ne'e hetan de'it
esplorasaun ba benefísiu konspirasaun Judeu nian, hodi estabelese ligasaun
entre Jeneral Pyke ho nia organizasaun iha mundu tomak. Maibé, lakleur liutiha,
sientista italianu ida, Marco, fó sai kona-ba deskoberta sistema Wireless no
rádiu nian, nune'e sentru peskiza sientífika sira hahú estuda kle'an liután
deskoberta ne'e. Jenerál Pyke rasik hafoin ne'e aumenta efikásia hosi nia
serbisu iha Little Rock, tuir avansu sientífiku sira. Hahú hosi ne'ebá, termu Zionizmu
temi ona iha planu judeu sira-nian, molok nia estabelesimentu ofisiál no
proklamasaun iha sékulu kotuk. Pyke uza termu zionizmu polítiku hodi realiza
movimentu ida-ne'e. Weiz Howight nia esperiénsia naruk no lisaun oioin ne'ebé
nia aprende hosi konspirasaun Judeu nian hosi Internasionál 11 sai hanesan
matadalan ne'ebé Howight sempre uza iha nia movimentu aat sira. Hafoin nia
formula planu tuirmai:
1) Konspirasaun
Judeu Internasionál harii planu no projetu anteriór lubuk ida nu'udar fundasaun
no pontu partida ba períodu finál ne'ebé atinji ona. Bazeia ba ida-ne'e, ema
Judeu sira harii movimentu subversivu internasionál ida bazeia ba ateízmu
absolutu no liberta umanidade hosi lasu valór morál nian, nune'e hatama
umanidade ba depravasaun hodi kria ideolojia estremu sira tuirmai:
- Komunizmu
- Fasizmu
- Zionizmu
Polítiku
Atu apoia esforsu ida-ne'e, tenke iha kbiit no fakar fundu (osan) Judeu
nian hotu ba ida-ne'e, hanesan Masoneria Livre (Free Masonry), rede subversivu
sira, rekursu finanseiru Judeu nian, korporasaun sira, no korrente pensamentu
ateis sira, hodi apoia ideolojia tolu ne'ebé temi iha leten, tantu nakloke no
subar.
2) Etapa tuirmai
maka planu ne'ebé detallu no estratéjia presiza mós atu asegura objetivu finál
konspirasaun nian, ne'ebé maka hahú ona hosi líder judeu sira, katak prepara ba
funu mundiál ida, ne'ebé nia ahi sei lakan dala tolu tuituir malu. Hafoin
ida-ne'e, movimentu konspirasaun sei hetan rezultadu sira tuirmai:
a. Inisia surtu Funu Mundiál primeriu-I ho objetivu atu hamonu governu Rusia, hafoin halo nasaun ne'e sai sentru ba movimentu ateis. Iha tempu ne'ebá, ida-ne'e maka kapítulu foun ida ba komunizmu ideolójiku ne'ebé hetan apoiu hosi podér. Husi ne'e, ideolojia komunista sei habelar iha mundu tomak, hodi halakon rezisténsia hotu-hotu no fiar relijiozu no valór morál sira hotu. Figura Judeu sira hetan duni susesu hodi hamosu funu ne'ebé sira hahú. Etapa dahuluk ne'ebé foti hodi sunu ahi funu ida-ne'e nian maka kria konflitu maka'as entre poténsia mundiál rua iha tempu ne'ebá, maka Alemaña no Inglaterra. Entretantu, na'in ba kapitál Judeu internasionál sira kontinua serbisu atu agrava konflitu, no enkoraja parte ida-idak atu ataka malu, no surtu Funu Mundiál I ne'ebé devastadora.
b. Inisia surtu Funu Mundiál Daruak-II ho objetivu fó oportunidade ba komunizmu atu kontrola metade mundu no atinji ekilíbriu podér nian ho Europa Osidentál tomak. Ida-ne'e maka preparasaun ba faze datoluk dominasaun mundiál nian. Aleinde ne'e, Funu Mundiál Daruak mós fó oportunidade ba Zionizmu polítiku atu realiza vizaun hosi ema judeu na'in 12, maka estabelesimentu estadu Israel iha Palestina. Estadu Judeu ida-ne'e planeia atu sai pontu partida ba faze datoluk no ikus.
c. Sei inisia surtu Funu Mundiál Datoluk-III no ikus nian. Planu ida-ne'e sei haree Zionizmu nia Polítiku hasoru malu ho líder musulmanu sira iha mundu Izlámiku, hodi halakon Islam, ne'ebé nia konsidera hanesan forsa ikus ne'ebé maka sei hamriik hasoru forsa sira Satanás nian. Ameasa ida-ne'e hakarak atu halakon mundu Izlámiku no fiar Izlámiku, hodi envolve Zionizmu Polítiku no estadu Israel iha funu. Rede Judeu Internasionál sei lasu nasaun hotu-hotu iha mundu hodi rasta ba arena funu nian, ne'ebé sei estraga aspetu oioin moris nian. Atu halakon fiar Izlámika, la'ós segredu katak forsa Judeu sira hala'o hela konspirasaun boot ida iha Médiu Oriente, Oriente Médiu, no nasaun orientál sira seluk. Etapa ida-ne'e maka parte ida hosi série planu sira ne'ebé maka laloos atu realiza ideál sira Judeu nian.
V.
Saida Maka Diferensa Entre Zionizmu No
Judaizmu Ortodoksu
Hahú hosi diferensa opiniaun entre ema Judeu orjinal no pengikut movimentu Zionista,
ema Judeu no Zionizmu bele dehan katak grupu rua ne'ebé diferente iha termu
fiar, vizaun, misaun, no perspetiva kona-ba moris. Zionizmu maka ideolojia ida
ne'ebé kombina nasionalizmu no kultura Judeu nian. Sira apoia estabelesimentu
nasaun-estadu ida iha teritóriu ne'ebé reklama nu'udar Rai Israel nian. Zionizmu
apoia ema Judeu sira dezenvolve sira nia identidade no kontra asimilasaun Judeu
nian ba sosiedade sira seluk. Ba sira, sei liberta sira hosi grupu anti-Judeu,
diskriminasaun, eskluzaun, no persegisaun. Desde Estadu Israel eziste,
movimentu zionista kontinua nia agresaun hodi naran "Estadu Judeu".
Entretantu, ema Judeu ortodoksu sira fiar metin katak ema hetan orden atu moris
iha dame, la'ós liuhosi violénsia. Sira halibur iha grupu ida naran
"Neturei Karta," ne'ebé iha lian Indonézia signifika "Pelindung Kota."
Neturei Karta maka grupu ida ne'ebé hafahe hosi Agudas Yisroel (Asosiasaun
Israel), ne'ebé harii iha tinan 1912 hodi kontra ideia Zionizmu nian. Maibé, ho
tempu, líder Agudas Yisroel barak maka fila hodi apoia Zionizmu. Sira ne’ebé la
konkorda depois retira, no iha tinan 1938 harii Neturei Karta iha Jeruzalén[8].
Grupu Judeu Ortodoksu nia pozisaun kona-ba defende pureza (kemurnian)
Judaizmu nian dala barak lori sira ba konflitu ho Zionista (adeptu-pengikut
sira zionizmu nian). Konsekuensia, sira hetan presaun oioin, hahú hosi abuzu
sosiál no fíziku to'o prizaun. Ikus mai, Neturei Karta sai husi Palestina hodi
emigra ba Nova Iorke, Estadus Unidus.
Iha The Synagogue of Satan, Andrew C. Hitchcock esplika katak rejime
negósiu zionista hahú mosu iha sékulu XVII liuhosi servisu bankáriu. Negósiu
finanseiru ida-ne'e buras iha Europa, Amérika, no iha mundu tomak. Sira mós
kontrola ho susesu setór ekonómiku estratéjiku sira seluk. Sente katak ida-ne'e
la to'o, sira tama iha domíniu polítiku hodi salvaguarda no habelar sira nia
kofre ekonomia. Iha tinan 1897, Kongresu Mundiál Zionista, hafoin liu tiha
tinan Theodor Herzl publika Der Fudenstaat (Estadu Judeu), ne'ebé projeta
hanesan inísiu movimentu ida atu domina mundu. Nu'udar hakat ida, sira hili
Palestina, ne'ebé maka krusiál jeografikamente, polítikamente, no
kulturalmente-istórikamente. Ninia pozisaun entre Tasi Mediteráneu no Kanál
Suez halo nia sai sentru ba rota (jalur) internasionál. Aleinde ne'e, nia
lokalizasaun iha Médiu Oriente ne'ebé riku ho mina-rai no mós fornese
repozitóriu ida ba istória no sivilizasaun antigu. Relijiaun monoteísta tolu
moris iha ne'ebá. Objetu istóriku barak ne'ebé riku tebes hakoi iha "Rai
Prometidu" nia okos. Nune'e, kontrola Palestina signifika kontrola mundu.
Kona-ba problema Palestina nian, Zionista sira, liuhosi sira nia ferramenta
oioin, tenta beibeik atu hamenus no hadi'a sira nia agresaun ba kestaun sektarian
ida. Maibé, se manipulasaun ida-ne'e hetan deskobre, sira sei hasoru opozisaun
maka'as hosi mundu tomak. Tanba ne'e, sira determinadu atu hatudu konflitu ne'e
hanesan konfrontu ida de'it entre Israel no Palestina. Zionista sira mós
reklama, hodi sita prinsípiu judaizmu oioin, katak rai Palestina eransa husi
bei'ala Kanaan nian ka na'in loloos ba rai ne'ebé disputa. Nune'e, iha sira nia
haree, povu Palestina la merese atu okupa rai teritóriu Palestina.
Planu ba tempu naruk maka ditadura globál ida hosi Illuminati. Illuminati
maka eskalaun aas liu hosi Freemasonry, sosiedade segredu ida hosi satanista
sira ne'ebé dedika ba Lucifer. Na'in hosi banku sentrál iha mundu kaben ho
dinastia sira hosi família ne'ebé riku liu iha Europa no Amérika hodi hetan
hegemonia globál. Sira hamosu funu no depresaun ekonómika ho objetivu atu hatun
ema nia dignidade no halakon umanidade rasik. Povu Amerikanu finansia funu
sira-ne'e dezde 1914[9].
Illuminati fundamentalmente iha ódiu satániku absoluta ba ema Judeu sira,
ódiu ida ho orden aas liu. Enkuantu ida-ne'e bele superfisiál, no data barak
maka susar atu disputa, ha'u iha koñesimentu diretu katak membru sira hosi
grupu ne'e iha ódiu kle'an ba ema Judeu sira. Ida-ne'e maka lia-loos. Ema
sira-ne'e (pelumenus ida ne'ebé ha'u koñese) la'ós bankir Zionista, maibé sira
la'ós Judeu.
Tuir konta sira hotu, ema Judeu sira iha papél ne'ebé la proporsionál iha
Orden Mundiál Foun Illuminati nian.
Bazeia ba peskiza hosi Rabi Marvin Antelman, Barry Chamish fó sai ona
místiku sira hosi Sabbatai Zvi no Jacob Frank, ne'ebé kria divizionizmu Judeu
Eropa iha sékulu XVII no XVIII. Esensialmente, ida-ne'e maka movimentu satániku
ida ne'ebé maka muda radikálmente hanorin Judeu nian. Buat hotu ne'ebé Maromak
bandu agora permite ona. Sala no buat aat sai meius ba salvasaun. Deviasaun seksuál
(liuliu troka feen) defende nu'udar dalan ida atu estraga família no orden
sosiál. Sira hakarak dalan ida ne'ebé maka kaber atu muda dezeñu sosiedade
nian. Ida-ne'e maka hun ba Freudianizmu no liberdade seksuál. Judeu sekulár
barak maka sai radikalizadu bainhira sira hetan lohi hosi mehi Illuminati. Sira
nia lema maka "muda mundu." Ida-ne'e hetan susesu iha Barack Obama
nia "mudansa".
Substituisaun Sabbatai Zvi nia susesór, Jacob Frank (1726–91), forma
aliansa ida ho Rothschilds, podér iha Illuminati nia kotuk. Sira harii eskola
Judaizmu Reforma no Konservadór, ne'ebé aprezenta sira-nia an hanesan
"libertasaun hosi limitasaun lei no orden internu Judeu nian." Sira
enkoraja ema Judeu sira atu asimila, kaben entre ema seluk la’os ema judeu ho
judeu (Pernikahan Silang), troka sira nia naran, no mós muda religiuan sai
kristaun (Kristen). Sira enkoraja sira nia adeptus (pengikut), ne'ebé sira hili
atu avansa sira nia ajenda satánik hodi sobu sivilizasaun sarani kristaun
(kristen) husi laran.
Senadór John Kerry nia background tuir perfil ida-ne'e. Ninia avó maka
Judeu Frankist, "Kohn", adota naran Irlandés nian no muda nia
religiuan ba Katolika. Nia aman serbisu ba CIA. Nia inan mai hosi família
Forbes, ne'ebé halo nia komérsiu narkoba (opium), hanesan mós ho "família
sira uluk" barak iha Amerika. Kerry rasik maka membru ida hosi Illuminati,
"Skull and Bones."
Imajen ne'ebé mosu ho konspirasaun hosi ema Judeu no ema la'ós Judeu, ema
Judeu parsiál, no ema Judeu sira ne'ebé subar-an no unidu iha ditadura globál
satániku nian. Winston Churchill, ne'ebé nia inan metade-Judeu, no agora Baron
Rothschild, ne'ebé nia inan la'ós Judeu, tuir deskrisaun ida-ne'e.
Iha lista surpreza ida hosi Prezidente Amerikanu sira ne'ebé ema konsidera
hanesan parte-Judeu, inklui Abraham Lincoln, Teddy Roosevelt, FDR, Eisenhower,
no Lyndon Johnson.
Ida-ne'e mós posivel katak Nazi sira iha parte balun ema Judeu nian. Hitler
nia avó para serbisu ba Rothschild iha Viena bainhira nia isin-rua ho Hitler
nia aman. Iha nia livru 1994 Before Hitler Came, autór Judeu Dietrich Bronder
hatete katak ema proeminente sira ne'ebé iha raan Judeu maka: Hesse, Goering,
Strasser, Goebbels, Rosenberg, Frank, Himmler, von Ribbentrop, Heydrich, no
barak liután. Iha tinan 1930, taxa kazamentu (pernikahan silang) entre ema
judeu sira iha Alemaña maka pursentu 60, no ida-ne'e akontese iha tempu naruk.
Iha ema judeu sira ne'ebé ran kahur malu barak liu duké sira ne'ebé "ran
orjinal", no 150,000 "balun Arya-mischlings" maka
servisu hanesan militar Nazi.
Svali fó sai razaun tansá Illuminati sira odiu Judeu relijiozu sira:
“Istorikamente, Judeu sira luta hasoru grupu místiku sira-ne’e. Haree ba
Repetisaun no Testamentu Tuan atu haree oinsá Maromak, liuhusi povu Judeu, koko
atu hamoos rai husi grupu místiku sira ne’ebé eziste iha ne’ebá, hanesan sira
ne’ebé adora Baal, Ashtarte, no ema Kanaán no ema Babilónia nia maromak sira
seluk.” no ema Kanaán no ema Babilónia nia maromak sira seluk.”
VI.
Konkluzaun
Konflitu ida ne'ebé diskute barak liu ohin loron maka movimentu Judeu nian.
Movimentu ida-ne'e bazeia ba hakarak zionista nian atu harii sira nia estadu
rasik no domina mundu, ne'ebé baibain hanaran “Free of Land”, ho programa “New
World Order”. Peskiza agora prova ona katak movimentu Judeu, partikularmente zionista
sira, kontrola ona ho susesu parte importante oioin iha mundu.
Movimentu zionista, ne'ebé harii hosi Theodor Herzl, serbisu maka'as hodi
kontrola mundu. Ida-ne'e hahú ho estabelesimentu hosi estadu Judeu ida,
Israel. Hahú husi ne'ebá, eventu mundiál barak maka inisia segredu husi
movimentu zionista, hanesan funu mundiál, polítika internasionál, no seluk tan.
Movimentu ida-ne'e sai erétiku (sesat) liután hafoin sira tama iha grupu
místiku ida naran Illuminati. Sira fahe vizaun hanesan atu kontrola mundu no
estraga sosiedade globál nia hanoin liuhosi forma oioin hosi mídia no kontrolu
ekonómiku. Judeu ortodoksu sira, iha parte seluk, la konkorda no despreza tebes
movimentu ida-ne'e. Ida-ne'e hamosu konflitu oioin ne'ebé rezulta iha konflitu
sira ne'ebé destrutivu ba malu entre ema Judeu sira. Entaun, eventu mundiál
sira-ne'e la akontese ho aksidente, maibé planeia hosi konspirasaun aat ida
ne'ebé serbisu iha kuliza kotuk zionista: sionista sira. Sionista sira-ne'e
hamosu sofrimentu no destruisaun morál ne'ebé maka'as ho protestu "teste".
Tempu to'o ona atu rekoñese katak umanidade hetan atake konstante no insidiozu
hosi grupu satanista sira ne'ebé sádis no perigozu.
NOTAS
1. . Burdah, Ibnu. (2012). Segitiga Tragedi (Tanah Palestina). Jogjakarta: IRCiSoD.
2. . Epperson, A.Ralph. (2012). NEW WORLD ORDER (Menguak Rencana Licik Zionis Menguasai Dunia).
Jakarta: PT. Ufuk Publishing House.
3. . G.Carr, Williams. (2012). Yahudi Mengenggam Dunia.Jakarta: PT.Palestin.
4. . Hertzberg,
Arthur. 1957. The Zionist Ide; A
Historical Analis and Reader. New York: Harper and Row Publisher.
5. . Katz,
Jacob dkk. (1996). Sejarah Pertumbuhan dan Perkembangan Zionisme.Surabaya:
Pustaka Progressif.
6. . Makow, Henry. (2012). ILLUMINATI (Dunia Dalam Genggaman Perkumpulan Setan). Jakarta: PT.
Ufuk Publishing House.
7. . Pinsker,
Leo.1957.Auto Emancipation on appeal to
his by people Russian Jews.New York: : Harper and Row Publisher.
8. . Shalahuddin, Abu. (2010). Langkah Yahudi
Menguasai Dunia. Jakarta: PT.Palestin.
9. . Trepp,
Leo.(2000).Judaism;Development and Life.
Belmont: Wodsworth Company.
[1] Trepp, Leo.(2000).Judaism;Development and Life. Belmont:
Wodsworth Company.hlm 35.
[2] Burdah, Ibnu. (2012). Segitiga Tragedi (Tanah Palestina).
Jogjakarta: IRCiSoD.hlm13.
[3] Katz, Jacob dkk.
(1996). Sejarah Pertumbuhan dan Perkembangan Zionisme.Surabaya: Pustaka Progressif.hlm5.
[4] Shalahuddin, Abu. (2010). Langkah Yahudi
Menguasai Dunia. Jakarta: PT.Palestin.hlm 19.
[5] G.Carr,
Williams. (2012). Yahudi Mengenggam Dunia.Jakarta:
PT.Palestin. hlm 32.
[6] Burdah, Ibnu. (2012). Segitiga Tragedi (Tanah Palestina).
Jogjakarta: IRCiSoD.hlm14.
[7] Epperson, A.Ralph. (2012). NEW WORLD ORDER (Menguak Rencana Licik Zionis Menguasai Dunia).
Jakarta: PT. Ufuk Publishing House.hlm 128.
[8] Hertzberg, Arthur.
1957. The Zionist Ide; A Historical
Analis and Reader. New York: Harper and Row Publisher.hlm74.
[9] Pinsker,
Leo.1957.Auto Emancipation on appeal to
his by people Russian Jews.New York: : Harper and Row Publisher.hlm 148.