Tuesday, October 14, 2025

IDELOJIA POLITÍKA BUAN MANAS HUSI IZRAEL (ZIONIZMU)

 

Foto Foti husi Google
Kalisubun

Lian Makloke

Hafoin Estudante Universitariu Timor-Leste (EUTL) no movimentu kamada sosiais sira hotu selebra vitoria manifestasaun ba kaselamentu sosa kareta prado no rebogasaun totál Lei Pensaun Mensal Vitalisia, mosu reasaun makas hosi públiku halo no ema barak la konkorda asaun solidaridade ne’ebé EUTL no Movimentu Kamada Sosiais sira halo ba Palestina no West Papua. Iha loron 01/10/2025 EUTL no movimentu kamada sosiais selebra vitoria ne’ebé povu maubere luta ba, liu hosi marsa ka pawai popular, iha pawai popular massa EUTL no movimentu kamada sosiais sira mós hatudu sentimentu solidaridade ba Povu Palestina no Povu West Papua ne’ebé luta hela ba sira nia soberania. Asaun solidaridade ne’ebé halo hosi massa EUTL no movimentu kamada sosiais sira liu hosi dada banderia Palestina no banderia West Papua iha pawai popular haleu Dili laran.

Hahú husi ne’eba, mosu reasaun makas husi públiku halo ema barak maka la konkorda asaun solidaridade ne’ebé EUTL no Movimentu Kamada Sosiais sira halo ba Palestina no West Papua. Reasaun husi públiku barak liu la konkorda solidridade ne’ebé halo ba palestina, no mosu kontraditoriu entre EUTL no públiku. Tuir ha’u hakerek nain nia haree kontraditoriu ne’ebé mosu iha públiku, maioria mai ho kontraditoriu sentimental. Kontraditoriu nakait liu ba sentimentu religiuan entre izreal ho Timor, iha kontekstualizasaun Izrael ida agora la hanesan izrael ida ne’ebé uluk hakerek iha Biblia. Ita haree fali ba Biblia novu-testamentu ema Izrael maioria maka tuir Jesus kristu, no ikus ema Izrael rasik maka la fiar no oho Jesus Kristu iha kruz.

Izreal ida iha tempu agora, maka izreal ida ne’ebé mai ho idelojia politíka Zionizmu. Tanba ne’e, hakerek nain sei hakerek no ko’alia uituan kona-ba idelojia politíka Zionizmu nian husi ema Judeu sira. Hanoin sira iha okos ne’e, hakerek nain elobora mós hosi Farrah Achmedian nia hanoin sira.

I.                    Antesedente

Iha istória sivilizasaun umanu nian, funu no konflitu sempre akompaña no fó kór ba lala’ok moris nian. Konflitu sira esensialmente mosu tanba konflitu interese pesoál sira iha grupu, organizasaun no nasaun. Atu atinji sira nia objetivu, grupu, organizasaun no nasaun sira buka meius oioin atu domina mundu liu hosi konflitu. Ohin loron, konflitu barak maka dada públiku nia atensaun, ida mak konflitu entre ema judeu (Yahudi) sira, no sira nia esforsu atu domina mundu. Bazeia ba peskiza klean, ema dehan katak Zionista sira maka sai hanesan movimentu judeu (Yahudi) hodi realiza sira nia mehi no harii movimentu polítiku ida ne'ebé koñesidu hanesan movimentu Zionizmu. Konflitu hahú bainhira ema judeu sira kontinua hasoru opresaun iha rejiaun oioin, liuliu iha Europa. Nuneʼe, ​​ema Judeu sira fahe ba grupu rua. Faksaun ida planeia atu hamutuk ho komunidade sarani Europeu-Amerikanu hodi rezolve konflitu. Faksaun seluk defende movimentu Zionizmu, fiar katak konflitu ne'e bele rezolve liuhosi harii estadu Judeu (Yahudi) ida. Zionizmu bele deskreve hanesan ideolojia sekulár ida ho objetivu ne'ebé klaru: estabelesimentu Estadu Judeu (Yahudi) ida. Movimentu polítiku zionizmu deklara no lidera hosi Theodor Herzl, iha tinan 50 nia laran hosi kongresu Zeonista dahuluk iha tinan 1987, hodi harii ho susesu estadu judeu ida ho naran Israel iha tinan 1948.

Liafuan “Zionismu” mai husi liafuan Zion, naran foho sagradu ida iha sidade Jerusalém. Iha nia dezenvolvimentu, liafuan neʼe nia signifikadu sai boot liután[1]. Liafuan ne’e bele refere ba Salomão nia templu, ne’ebé Liurai Tito husi Roma harahun iha tinan 70 AD. Tanba, Foho Zion ba ema Judeu sira sai hanesan fatin santu. No liafuan neʼe bele signifika sidade antigu Jerusalém Leste, tanba foho neʼe hela iha sidade neʼeba. Aleinde neʼe, ​​liafuan neʼe mós signifika área tomak neʼebé uluk reinu antigu Izraél mak kontrola[2]. Ba ema Judeu sira, liafuan Zion uza hodi espresa sentimentu oioin kona-ba sira nia pasadu no saudades ba pasadu, ne'ebé espresa iha rituál sira, orasaun oioin, no selebrasaun relijioza sira hanesan Yon Kippur, Páskua, Rosh Hesanah, no seluk tan[3].

II.                  Movimentu Judeu Iha Nia Hakarak Atu Domina Mundu

Ideia fundamentál hosi ema Judeu sira hodi realiza sira nia mehi bele klasifika ba kategoria tolu: Kapitalizmu, Sosializmu, no Zionizmu. Kapitalizmu no Sosializmu propoin uluk iha Europa. Ideolojia sira-ne'e harii iha ideia fundamentál sira kona-ba umanidade no moris. Papel ema Judeu nian hodi hamosu ideias ne’ebé atu destroi mundu ne’e boot tebes. Durante períodu ida-ne'e, figura Judeu sira hanesan Marx, Freud, Bergson, no Einstein sai proeminente nu'udar kontribuinte.

Ideia kona-ba ekonomia kapitalista globál ne’e mós labele haketak hosi David Ricardo. Nia konsidera nu'udar aman ba kapitalizmu, tanba nia formula ona teoria ekonómika importante sira kona-ba dívida, propriedade, saláriu, no kuantidade osan. Ninia ideia sira mosu iha Europa Osidentál, espesífikamente bainhira ema Judeu sira hela iha ne'ebá, halo komérsiu iha ne'ebá, no hala'o operasaun bankáriu mós iha ne’eba. Mundu mós aprende ona kona-ba estragu sira ne'ebé maka hamosu hosi ideolojia kapitalista. Ideia ida-ne'e hadook ona umanidade hosi Maromak no hakloot relijiaun ba ema individual (lee: sekularizmu). Ninia ideia ekonómika sira mós hamosu pobreza massa iha Terseiru Mundu, enkuantu na'in sira hosi kapitál boot goza luxu estraordináriu.

Saida maka relasaun entre Kapitalizmu, Sosializmu, no Zionizmu? Nu'udar relijiaun ida ho kreda ne'ebé limitadu ba fiar espirituál sira, Judaizmu labele hamriik mesak. Judaizmu ezije kreda polítika no konjuntu regra sira ba moris. Nune'e, Judaizmu sai integradu ho ideolojia kapitalista. Ema Judeu balu mós iha tendénsia ba ideias sosialista no komunista.

Entretantu, Zionizmu nu’udar movimentu ne’ebé harii hosi ema Judeu sira hodi harii Estadu Judeu (Israel iha Palestina). Sira harii Estadu Israel ne’e nu’udar instituisaun ida atu halibur fali ema judeu sira ne’ebé namkari iha mundu tomak (diaspora). Ho ideia boot tolu ne'ebé, ema Judeu sira domina ona mundu.

Se ita buka tuir ninia orijen, Zionizmu maka ideia foun ida, la'ós parte ida hosi istória Zionizmu internasionál no seidauk prezente iha pensamentu judeu, maibé hanesan derivadu ida hosi pensamentu osidentál, partikularmente Europeu. Ideolojia ida-ne'e sai hanesan movimentu polítiku ida ne'ebé lidera hosi Theodore Hertzl iha tinan 1882, ne'ebé propoin ideia atu harii estadu Zionista Israel.

III.                Judeu Kontrola Parte Importante Sira Iha Mundu

Ema Judeu sira komprende katak ema labele haketak sira-nia an hosi ekonomia. Domina ekonomia maka pasu krusiál ida ba dominasaun mundiál. Maibé, ho religiuan Yahudi, ne'ebé hanorin de'it kestaun individuál sira. Ema Judeu sira fiar no halo kapitalizmu sai ideia fundamentál atu kontrola ekonomia mundiál. Judeu sira kaer pozisaun krusiál iha implementasaun ekonomia kapitalista. Banku Judeu sira maka inovadór, fó-na'in ideia, no organizadór iha sistema efek (securities), ne'ebé hala'o papél boot ida iha estabelesimentu bursa efek (stock exchanges), no sira hala'o papél krusiál ida iha dezenvolvimentu osan kertas (bank notes) iha ninia utilizasaun modernu hanesan seguransa ida ne'ebé bele troka. To'o ohin loron, instituisaun kapitalista internasionál sira hanesan IMF, Banku Mundiál, bolsa (Bursa Saham- stock exchanges), no banku internasionál barak liu maka kontrola hosi ema Judeu sira. La'ós de'it iha kampu ekonómiku, instituisaun polítika no legál internasionál barak mós ema Judeu sira mak kaer, hanesan ONU, no órgaun ONU importante balu hanesan Asembleia Jerál, Konsellu Seguransa, FAO, UNESCO. Tribunál Internasionál Justisa nian mós nakonu ho peritu Judeu sira. Liuhusi instituisaun ida-ne'e maka ema judeu sira kontrola duni mundu, ne'ebé maka sai hanesan ferramenta kapitalizmu globál nian[4].

Aleinde ne'e, mídia massa mós sai hanesan alvu prinsipál ba ema Judeu sira hodi realiza sira nia mehi. Mídia massa maka fatór krusiál ida hodi forma opiniaun públika iha mundu tomak. Ida-ne'e hetan liuhosi kontrola media internasionál oioin ne'ebé importante. Faktu maka maioria fonte notísia internasionál sira kontrola hosi Osidente (Barat), barak liu maka na'in hosi ema Judeu sira. Iha sira nia distribuisaun, kuaze jornál no fonte informasaun hotu-hotu iha nasaun islámiku sira hetan modelu hosi sira, hanesan Reuters (Reinu Unidu), AFP (Fransa), Associated Press (EUA), CNN, no BBC. Tanba ne'e, la'ós surpreza katak mundu informasaun nian hetan forma hosi Osidente, ne'ebé esensialmente ataka Islam ho estigma terorizmu, militansia, fundamentalizmu, no radikalizmu. Iha sorin selek, sira defende makas Kapitalizmu no Zionizmu.

Lideransa Zionista nia planu serbisu kona-ba mídia massa maka hanesan tuirmai:

1.      Domina no kontrola mundu imprensa.

2.      La fó oportunidade ba mídia massa ne’ebé la'ós Judeu atu kria ideia sira anti-Judeu.

3.      Halo sensura rigorozu molok notísia sira fó sai.

4.      Publika mídia massa oioin hodi apoia aristókrasia, republikanu, no mós grupu anarkista sira.

5.      Influensia opiniaun públika bainhira nesesáriu enkuantu mós atu hamenus turbulénsia ne'ebé mosu.

6.      Enkoraja sira ne'ebé iha jéniu atu kontrola mídia ho sirkulasaun boot, liuliu imprensa anti-Judeu[5].

IV.               Papel Zionizmu nian iha sivilizasaun mundiál

Zionizmu polítiku, ne'ebé deklara no lidera hosi Theodor Herzl dezde tinan 1897, foin hetan nia objetivu iha loron 14 fulan-maiu tinan 1948. Movimentu ne'e ho objetivu atu kria estadu ida ba povu judeu, ne'ebé hanaran people without land.

Nune'e, movimentu Zionista lori tempu naruk liu iha meiu sékulu atu realiza sira nia objetivu hodi harii "judenstaat". Movimentu Zionista liu hosi prosesu naruk ida hodi to'o iha nia faze susesu; hosi inkubasaun ba asaun to’o adaptasaun ka institusionalizasaun.

Destruisaun ba komunidade Judeu iha sékulu I AD la’ós de’it hamosu destruisaun fíziku, maibé mós destruisaun mentál, hanesan destruisaun ba Salomão nia Templu, ne’ebé sira orgullu. Ida-ne'e esplikasaun tanba sá maka Judeu sira  diáspora ba mundu tomak no sira kontinua hafolin sira-nia memória pasadu. Ida-ne'e halo liuhosi orasaun oioin, rituál, no selebrasaun relijioza, hanesan Yom Kippur, Páskua, Rosh Hesanah, no seluk tan. Liafuan "Zion" maka espresaun ida ne'ebé sira uza atu espresa sira-nia sentimentu pasadu no sira nia saudades ba rai[6].

Iha tinan 1896, Herzl, jornalista koñesidu ida hosi jornál Alemaña, hakerek panfletu ida ho títulu Der Judenstaat, ne'ebé ikusmai sai hanesan matadalan ida ba movimentu Zionizmu Polítiku no mós planu ida ba estadu aspiradu Israel.

Ba ida-ne'e, movimentu organiza nia-an liuhosi organizasaun ida naran Zionizmu Internasionál. Organizasaun ida-ne'e kaer aspetu hotu-hotu hosi movimentu, inklui organizasaun, finansa, propaganda, imigrasaun, no mós lobi nivel aas ho superpoténsia “super power” mundiál oioin, hanesan Turki Utsmani, Inglaterra, no Estadus Unidus. Ho órgaun sira hanesan Jewish Colonial Trust, ne'ebé funsiona hanesan National Fund ba sosa rai, jornál Die Welt, no seluk tan, Zionizmu Polítiku sai hanesan movimentu ida ho eskala boot, bazeia ba massa, no modernu. Ninia área sira serbisu inklui edukasaun, akordu, no importante liu polítika, hodi harii estadu Judeu.

No hakerek-na'in oioin iha pasadu balun halo ona rezumu ba Illuminati nia fiar sira ba istóriku iha futuru. Tuir A. Raphl, autór ida maka Nesta Webster, ne'ebé hakerek kona-ba sira nia objetivu iha livru ida ho títulu Revolusaun Mundiál:

1.      Halakon monarkia no governu organizadu hotu-hotu.

2.      Abolisaun ba propriedade privada.

3.      Halakon patriotizmu.

4.      Abolisaun família nian (kazamentu no morál tomak, no mós estabelesimentu edukasaun komunál ba labarik sira).

5.      Halakon relijiaun[7].

Iha movimentu Zionizmu dahuluk, programa serbisu ida trasa ona ne'ebé sai hanesan matadalan ba figura judeu sira, iha sira nia esforsu atu domina mundu. Iha tinan 1840, grupu Judeu ida konsege dada jénius militár ida atu tama iha konspirasaun internasionál: jenerál Amerikanu, Albert Pyke. Figura ida-ne'e, iha tempu ne’eba rai hela hirus maka'as hasoru Davis, tanba Davis liberta ona pesoál militár norte-amerikanu ida ho orijen indianu ne'ebé uluk hanesan Pyke nia ema sira, ne'ebé hetan akuzasaun ba krime funu nian. Ema judeu sira aproveita oportunidade neʼe hodi halo konspirasaun no propaganda. Pyke hetan konvite ba Itália hodi hasoru malu ho Mazzini no nia seguidor sira. Iha tempu badak nia laran, Pyke absorve ona Programa Konspirasaun Internasionál ne'ebé sira joga hela. Liuhusi promesa oioin ne'ebé maka atrai, Pyke mosu nu'udar membru ida hosi konspirasaun. Nia sai ema importante ida ho ideia dominasaun mundiál iha governu ditadór ida iha lideransa konspirasaun Zionista internasionál nian.

Iha Tinan 1859 to'o 1871 Jenerál Pyke reorganiza uluk organizasaun Free Masonry, nia rede, no nia relasaun sira ho sosiedade sira seluk, no hadi'a organizasaun tuir ideolojia foun, sofistikadu liu, segredu no efetivu. Ida-ne'e konsidera nesesáriu hosi líder judeu sira, konsidera katak organizasaun segredu sai ona alvu hosi suspeisaun sírkulu oioin iha Europa tomak hafoin revolta ne'ebé lidera hosi Mazzini no ninia influénsia habelar ba nasaun europeu oioin, hodi rezulta iha levantamentu oioin, perturbasaun no masakre sira. Akuzasaun sira sempre diriji ba liman Judeu nian iha kuliza kotuk hosi eventu sira-ne'e hotu nu'udar kauza prinsipál. Nune'e, Pyke estabelese padraun foun ida ba Masoneria Livre iha termu estratéjia no implementasaun, hodi estabelese komisaun sentrál tolu. Ida uluk baze iha Charleston, South Carolina, EUA. Segundu baze iha Roma, Itália, no terseiru baze iha Berlin, Alemaña. Komisaun tolu ne'e hetan knaar atu kontrola movimentu hotu-hotu hosi Masoneria Livre, koordena no instrui movimentu iha nia knaar sira, atividade sira, no kooperasaun ba malu, ho ramu sira ne'ebé namkari iha área operasaun vulneravel sira iha mundu tomak. Ramu sira-ne'e maka sai nafatin sentru ida ne'ebé dudu no dezenvolve operasaun liu husi konspirasaun aat iha mundu tomak. Tanba ne’e, konspirasaun globál ne’ebé ita asiste daudaun ne’e nu’udar operasaun sistemátika ida ne’ebé uza tátika sofistikadu, bazeia ba peskiza no informasaun ne’ebé kle’an, no hetan apoiu fundu boot husi kapitalista internasionál sira. Tanba ne'e, sira fasil infiltra iha aspetu moris nian hotu-hotu  iha nasaun oioin. Eventu ne'ebé hatudu hosi ajente Amerikanu no Ingrris sira maka faktu ne'ebé ita bele lee kona-ba influénsia hosi konspirasaun internasionál ho nia tátika foun sira. Ajente sekretu amerikanu no britániku sira hakfodak bainhira haree katak akontesimentu oioin ne’e iha sintoma ne’ebé hanesan, maski eventu ida-idak iha nasaun parese la iha relasaun no akontese iha fatin ne’ebé la hanesan no dook. 

Hanesan liman kro’at ne’ebé subar-an hodi hakanek no hamate umanidade iha mundu. Ajente sira-ne'e kontinua investiga kondisaun la naturál ida-ne'e, no ikusmai hetan evidénsia katak ida-ne'e hotu kontrola hosi satanás Judeu nia liman. Ajente sira-ne'e hatene katak intelektuál barak maka hetan kontratasaun hosi konspirasaun Judeu nian. Tuir loloos, sira deskobre kleur ona sistema Wireless ida ne'ebé uza onda rádiu nian, maibé sira seidauk fó sai ba mundu esternu. Ida-ne'e akontese ba tempu naruk. Deskoberta sientífika ida-ne'e hetan de'it esplorasaun ba benefísiu konspirasaun Judeu nian, hodi estabelese ligasaun entre Jeneral Pyke ho nia organizasaun iha mundu tomak. Maibé, lakleur liutiha, sientista italianu ida, Marco, fó sai kona-ba deskoberta sistema Wireless no rádiu nian, nune'e sentru peskiza sientífika sira hahú estuda kle'an liután deskoberta ne'e. Jenerál Pyke rasik hafoin ne'e aumenta efikásia hosi nia serbisu iha Little Rock, tuir avansu sientífiku sira. Hahú hosi ne'ebá, termu Zionizmu temi ona iha planu judeu sira-nian, molok nia estabelesimentu ofisiál no proklamasaun iha sékulu kotuk. Pyke uza termu zionizmu polítiku hodi realiza movimentu ida-ne'e. Weiz Howight nia esperiénsia naruk no lisaun oioin ne'ebé nia aprende hosi konspirasaun Judeu nian hosi Internasionál 11 sai hanesan matadalan ne'ebé Howight sempre uza iha nia movimentu aat sira. Hafoin nia formula planu tuirmai:

1) Konspirasaun Judeu Internasionál harii planu no projetu anteriór lubuk ida nu'udar fundasaun no pontu partida ba períodu finál ne'ebé atinji ona. Bazeia ba ida-ne'e, ema Judeu sira harii movimentu subversivu internasionál ida bazeia ba ateízmu absolutu no liberta umanidade hosi lasu valór morál nian, nune'e hatama umanidade ba depravasaun hodi kria ideolojia estremu sira tuirmai:

  1. Komunizmu
  2. Fasizmu
  3. Zionizmu Polítiku

Atu apoia esforsu ida-ne'e, tenke iha kbiit no fakar fundu (osan) Judeu nian hotu ba ida-ne'e, hanesan Masoneria Livre (Free Masonry), rede subversivu sira, rekursu finanseiru Judeu nian, korporasaun sira, no korrente pensamentu ateis sira, hodi apoia ideolojia tolu ne'ebé temi iha leten, tantu nakloke no subar.

2) Etapa tuirmai maka planu ne'ebé detallu no estratéjia presiza mós atu asegura objetivu finál konspirasaun nian, ne'ebé maka hahú ona hosi líder judeu sira, katak prepara ba funu mundiál ida, ne'ebé nia ahi sei lakan dala tolu tuituir malu. Hafoin ida-ne'e, movimentu konspirasaun sei hetan rezultadu sira tuirmai:

a. Inisia surtu Funu Mundiál primeriu-I ho objetivu atu hamonu governu Rusia, hafoin halo nasaun ne'e sai sentru ba movimentu ateis. Iha tempu ne'ebá, ida-ne'e maka kapítulu foun ida ba komunizmu ideolójiku ne'ebé hetan apoiu hosi podér. Husi ne'e, ideolojia komunista sei habelar iha mundu tomak, hodi halakon rezisténsia hotu-hotu no fiar relijiozu no valór morál sira hotu. Figura Judeu sira hetan duni susesu hodi hamosu funu ne'ebé sira hahú. Etapa dahuluk ne'ebé foti hodi sunu ahi funu ida-ne'e nian maka kria konflitu maka'as entre poténsia mundiál rua iha tempu ne'ebá, maka Alemaña no Inglaterra. Entretantu, na'in ba kapitál Judeu internasionál sira kontinua serbisu atu agrava konflitu, no enkoraja parte ida-idak atu ataka malu, no surtu Funu Mundiál I ne'ebé devastadora.

b. Inisia surtu Funu Mundiál Daruak-II ho objetivu fó oportunidade ba komunizmu atu kontrola metade mundu no atinji ekilíbriu podér nian ho Europa Osidentál tomak. Ida-ne'e maka preparasaun ba faze datoluk dominasaun mundiál nian. Aleinde ne'e, Funu Mundiál Daruak mós fó oportunidade ba Zionizmu polítiku atu realiza vizaun hosi ema judeu na'in 12, maka estabelesimentu estadu Israel iha Palestina. Estadu Judeu ida-ne'e planeia atu sai pontu partida ba faze datoluk no ikus.

c. Sei inisia surtu Funu Mundiál Datoluk-III no ikus nian. Planu ida-ne'e sei haree Zionizmu nia Polítiku hasoru malu ho líder musulmanu sira iha mundu Izlámiku, hodi halakon Islam, ne'ebé nia konsidera hanesan forsa ikus ne'ebé maka sei hamriik hasoru forsa sira Satanás nian. Ameasa ida-ne'e hakarak atu halakon mundu Izlámiku no fiar Izlámiku, hodi envolve Zionizmu Polítiku no estadu Israel iha funu. Rede Judeu Internasionál sei lasu nasaun hotu-hotu iha mundu hodi rasta ba arena funu nian, ne'ebé sei estraga aspetu oioin moris nian. Atu halakon fiar Izlámika, la'ós segredu katak forsa Judeu sira hala'o hela konspirasaun boot ida iha Médiu Oriente, Oriente Médiu, no nasaun orientál sira seluk. Etapa ida-ne'e maka parte ida hosi série planu sira ne'ebé maka laloos atu realiza ideál sira Judeu nian.

V.                 Saida Maka Diferensa Entre Zionizmu No Judaizmu Ortodoksu

Hahú hosi diferensa opiniaun entre ema Judeu orjinal no pengikut movimentu Zionista, ema Judeu no Zionizmu bele dehan katak grupu rua ne'ebé diferente iha termu fiar, vizaun, misaun, no perspetiva kona-ba moris. Zionizmu maka ideolojia ida ne'ebé kombina nasionalizmu no kultura Judeu nian. Sira apoia estabelesimentu nasaun-estadu ida iha teritóriu ne'ebé reklama nu'udar Rai Israel nian. Zionizmu apoia ema Judeu sira dezenvolve sira nia identidade no kontra asimilasaun Judeu nian ba sosiedade sira seluk. Ba sira, sei liberta sira hosi grupu anti-Judeu, diskriminasaun, eskluzaun, no persegisaun. Desde Estadu Israel eziste, movimentu zionista kontinua nia agresaun hodi naran "Estadu Judeu". Entretantu, ema Judeu ortodoksu sira fiar metin katak ema hetan orden atu moris iha dame, la'ós liuhosi violénsia. Sira halibur iha grupu ida naran "Neturei Karta," ne'ebé iha lian Indonézia signifika "Pelindung Kota." Neturei Karta maka grupu ida ne'ebé hafahe hosi Agudas Yisroel (Asosiasaun Israel), ne'ebé harii iha tinan 1912 hodi kontra ideia Zionizmu nian. Maibé, ho tempu, líder Agudas Yisroel barak maka fila hodi apoia Zionizmu. Sira ne’ebé la konkorda depois retira, no iha tinan 1938 harii Neturei Karta iha Jeruzalén[8].

Grupu Judeu Ortodoksu nia pozisaun kona-ba defende pureza (kemurnian) Judaizmu nian dala barak lori sira ba konflitu ho Zionista (adeptu-pengikut sira zionizmu nian). Konsekuensia, sira hetan presaun oioin, hahú hosi abuzu sosiál no fíziku to'o prizaun. Ikus mai, Neturei Karta sai husi Palestina hodi emigra ba Nova Iorke, Estadus Unidus.

Iha The Synagogue of Satan, Andrew C. Hitchcock esplika katak rejime negósiu zionista hahú mosu iha sékulu XVII liuhosi servisu bankáriu. Negósiu finanseiru ida-ne'e buras iha Europa, Amérika, no iha mundu tomak. Sira mós kontrola ho susesu setór ekonómiku estratéjiku sira seluk. Sente katak ida-ne'e la to'o, sira tama iha domíniu polítiku hodi salvaguarda no habelar sira nia kofre ekonomia. Iha tinan 1897, Kongresu Mundiál Zionista, hafoin liu tiha tinan Theodor Herzl publika Der Fudenstaat (Estadu Judeu), ne'ebé projeta hanesan inísiu movimentu ida atu domina mundu. Nu'udar hakat ida, sira hili Palestina, ne'ebé maka krusiál jeografikamente, polítikamente, no kulturalmente-istórikamente. Ninia pozisaun entre Tasi Mediteráneu no Kanál Suez halo nia sai sentru ba rota (jalur) internasionál. Aleinde ne'e, nia lokalizasaun iha Médiu Oriente ne'ebé riku ho mina-rai no mós fornese repozitóriu ida ba istória no sivilizasaun antigu. Relijiaun monoteísta tolu moris iha ne'ebá. Objetu istóriku barak ne'ebé riku tebes hakoi iha "Rai Prometidu" nia okos. Nune'e, kontrola Palestina signifika kontrola mundu. Kona-ba problema Palestina nian, Zionista sira, liuhosi sira nia ferramenta oioin, tenta beibeik atu hamenus no hadi'a sira nia agresaun ba kestaun sektarian ida. Maibé, se manipulasaun ida-ne'e hetan deskobre, sira sei hasoru opozisaun maka'as hosi mundu tomak. Tanba ne'e, sira determinadu atu hatudu konflitu ne'e hanesan konfrontu ida de'it entre Israel no Palestina. Zionista sira mós reklama, hodi sita prinsípiu judaizmu oioin, katak rai Palestina eransa husi bei'ala Kanaan nian ka na'in loloos ba rai ne'ebé disputa. Nune'e, iha sira nia haree, povu Palestina la merese atu okupa rai teritóriu Palestina.

Planu ba tempu naruk maka ditadura globál ida hosi Illuminati. Illuminati maka eskalaun aas liu hosi Freemasonry, sosiedade segredu ida hosi satanista sira ne'ebé dedika ba Lucifer. Na'in hosi banku sentrál iha mundu kaben ho dinastia sira hosi família ne'ebé riku liu iha Europa no Amérika hodi hetan hegemonia globál. Sira hamosu funu no depresaun ekonómika ho objetivu atu hatun ema nia dignidade no halakon umanidade rasik. Povu Amerikanu finansia funu sira-ne'e dezde 1914[9].

Illuminati fundamentalmente iha ódiu satániku absoluta ba ema Judeu sira, ódiu ida ho orden aas liu. Enkuantu ida-ne'e bele superfisiál, no data barak maka susar atu disputa, ha'u iha koñesimentu diretu katak membru sira hosi grupu ne'e iha ódiu kle'an ba ema Judeu sira. Ida-ne'e maka lia-loos. Ema sira-ne'e (pelumenus ida ne'ebé ha'u koñese) la'ós bankir Zionista, maibé sira la'ós Judeu.

Tuir konta sira hotu, ema Judeu sira iha papél ne'ebé la proporsionál iha Orden Mundiál Foun Illuminati nian.

Bazeia ba peskiza hosi Rabi Marvin Antelman, Barry Chamish fó sai ona místiku sira hosi Sabbatai Zvi no Jacob Frank, ne'ebé kria divizionizmu Judeu Eropa iha sékulu XVII no XVIII. Esensialmente, ida-ne'e maka movimentu satániku ida ne'ebé maka muda radikálmente hanorin Judeu nian. Buat hotu ne'ebé Maromak bandu agora permite ona. Sala no buat aat sai meius ba salvasaun. Deviasaun seksuál (liuliu troka feen) defende nu'udar dalan ida atu estraga família no orden sosiál. Sira hakarak dalan ida ne'ebé maka kaber atu muda dezeñu sosiedade nian. Ida-ne'e maka hun ba Freudianizmu no liberdade seksuál. Judeu sekulár barak maka sai radikalizadu bainhira sira hetan lohi hosi mehi Illuminati. Sira nia lema maka "muda mundu." Ida-ne'e hetan susesu iha Barack Obama nia "mudansa".

Substituisaun Sabbatai Zvi nia susesór, Jacob Frank (1726–91), forma aliansa ida ho Rothschilds, podér iha Illuminati nia kotuk. Sira harii eskola Judaizmu Reforma no Konservadór, ne'ebé aprezenta sira-nia an hanesan "libertasaun hosi limitasaun lei no orden internu Judeu nian." Sira enkoraja ema Judeu sira atu asimila, kaben entre ema seluk la’os ema judeu ho judeu (Pernikahan Silang), troka sira nia naran, no mós muda religiuan sai kristaun (Kristen). Sira enkoraja sira nia adeptus (pengikut), ne'ebé sira hili atu avansa sira nia ajenda satánik hodi sobu sivilizasaun sarani kristaun (kristen) husi laran.

Senadór John Kerry nia background tuir perfil ida-ne'e. Ninia avó maka Judeu Frankist, "Kohn", adota naran Irlandés nian no muda nia religiuan ba Katolika. Nia aman serbisu ba CIA. Nia inan mai hosi família Forbes, ne'ebé halo nia komérsiu narkoba (opium), hanesan mós ho "família sira uluk" barak iha Amerika. Kerry rasik maka membru ida hosi Illuminati, "Skull and Bones."

Imajen ne'ebé mosu ho konspirasaun hosi ema Judeu no ema la'ós Judeu, ema Judeu parsiál, no ema Judeu sira ne'ebé subar-an no unidu iha ditadura globál satániku nian. Winston Churchill, ne'ebé nia inan metade-Judeu, no agora Baron Rothschild, ne'ebé nia inan la'ós Judeu, tuir deskrisaun ida-ne'e.

Iha lista surpreza ida hosi Prezidente Amerikanu sira ne'ebé ema konsidera hanesan parte-Judeu, inklui Abraham Lincoln, Teddy Roosevelt, FDR, Eisenhower, no Lyndon Johnson.

Ida-ne'e mós posivel katak Nazi sira iha parte balun ema Judeu nian. Hitler nia avó para serbisu ba Rothschild iha Viena bainhira nia isin-rua ho Hitler nia aman. Iha nia livru 1994 Before Hitler Came, autór Judeu Dietrich Bronder hatete katak ema proeminente sira ne'ebé iha raan Judeu maka: Hesse, Goering, Strasser, Goebbels, Rosenberg, Frank, Himmler, von Ribbentrop, Heydrich, no barak liután. Iha tinan 1930, taxa kazamentu (pernikahan silang) entre ema judeu sira iha Alemaña maka pursentu 60, no ida-ne'e akontese iha tempu naruk. Iha ema judeu sira ne'ebé ran kahur malu barak liu duké sira ne'ebé "ran orjinal", no 150,000 "balun Arya-mischlings" maka servisu hanesan militar Nazi.

Svali fó sai razaun tansá Illuminati sira odiu Judeu relijiozu sira: “Istorikamente, Judeu sira luta hasoru grupu místiku sira-ne’e. Haree ba Repetisaun no Testamentu Tuan atu haree oinsá Maromak, liuhusi povu Judeu, koko atu hamoos rai husi grupu místiku sira ne’ebé eziste iha ne’ebá, hanesan sira ne’ebé adora Baal, Ashtarte, no ema Kanaán no ema Babilónia nia maromak sira seluk.” no ema Kanaán no ema Babilónia nia maromak sira seluk.”

VI.               Konkluzaun

Konflitu ida ne'ebé diskute barak liu ohin loron maka movimentu Judeu nian. Movimentu ida-ne'e bazeia ba hakarak zionista nian atu harii sira nia estadu rasik no domina mundu, ne'ebé baibain hanaran “Free of Land”, ho programa “New World Order”. Peskiza agora prova ona katak movimentu Judeu, partikularmente zionista sira, kontrola ona ho susesu parte importante oioin iha mundu.

Movimentu zionista, ne'ebé harii hosi Theodor Herzl, serbisu maka'as hodi kontrola mundu. Ida-ne'e hahú ho estabelesimentu hosi estadu Judeu ida, Israel. Hahú husi ne'ebá, eventu mundiál barak maka inisia segredu husi movimentu zionista, hanesan funu mundiál, polítika internasionál, no seluk tan. Movimentu ida-ne'e sai erétiku (sesat) liután hafoin sira tama iha grupu místiku ida naran Illuminati. Sira fahe vizaun hanesan atu kontrola mundu no estraga sosiedade globál nia hanoin liuhosi forma oioin hosi mídia no kontrolu ekonómiku. Judeu ortodoksu sira, iha parte seluk, la konkorda no despreza tebes movimentu ida-ne'e. Ida-ne'e hamosu konflitu oioin ne'ebé rezulta iha konflitu sira ne'ebé destrutivu ba malu entre ema Judeu sira. Entaun, eventu mundiál sira-ne'e la akontese ho aksidente, maibé planeia hosi konspirasaun aat ida ne'ebé serbisu iha kuliza kotuk zionista: sionista sira. Sionista sira-ne'e hamosu sofrimentu no destruisaun morál ne'ebé maka'as ho protestu "teste". Tempu to'o ona atu rekoñese katak umanidade hetan atake konstante no insidiozu hosi grupu satanista sira ne'ebé sádis no perigozu.

NOTAS

1.     . Burdah, Ibnu. (2012). Segitiga Tragedi (Tanah Palestina). Jogjakarta: IRCiSoD.

2.     . Epperson, A.Ralph. (2012). NEW WORLD ORDER (Menguak Rencana Licik Zionis Menguasai Dunia). Jakarta: PT. Ufuk Publishing House.

3.     . G.Carr, Williams. (2012). Yahudi Mengenggam Dunia.Jakarta: PT.Palestin.

4.    .  Hertzberg, Arthur. 1957. The Zionist Ide; A Historical Analis and Reader. New York: Harper and Row Publisher.

5.     . Katz, Jacob dkk. (1996). Sejarah Pertumbuhan dan Perkembangan Zionisme.Surabaya: Pustaka Progressif.

6.     . Makow, Henry. (2012). ILLUMINATI (Dunia Dalam Genggaman Perkumpulan Setan). Jakarta: PT. Ufuk Publishing House.

7.    .  Pinsker, Leo.1957.Auto Emancipation on appeal to his by people Russian Jews.New York: : Harper and Row Publisher.

8.     . Shalahuddin, Abu. (2010). Langkah Yahudi Menguasai Dunia. Jakarta: PT.Palestin.

9.     . Trepp, Leo.(2000).Judaism;Development and Life. Belmont: Wodsworth Company.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



[1] Trepp, Leo.(2000).Judaism;Development and Life. Belmont: Wodsworth Company.hlm 35.

[2] Burdah, Ibnu. (2012). Segitiga Tragedi (Tanah Palestina). Jogjakarta: IRCiSoD.hlm13.

[3] Katz, Jacob dkk. (1996). Sejarah Pertumbuhan dan Perkembangan Zionisme.Surabaya: Pustaka     Progressif.hlm5.

 

[4] Shalahuddin, Abu. (2010). Langkah Yahudi Menguasai Dunia. Jakarta: PT.Palestin.hlm 19.

[5] G.Carr, Williams. (2012). Yahudi Mengenggam Dunia.Jakarta: PT.Palestin. hlm 32.

[6] Burdah, Ibnu. (2012). Segitiga Tragedi (Tanah Palestina). Jogjakarta: IRCiSoD.hlm14.

 

[7] Epperson, A.Ralph. (2012). NEW WORLD ORDER (Menguak Rencana Licik Zionis Menguasai Dunia). Jakarta: PT. Ufuk Publishing House.hlm 128.

 

 

[8] Hertzberg, Arthur. 1957. The Zionist Ide; A Historical Analis and Reader. New York: Harper and Row Publisher.hlm74.

 

[9] Pinsker, Leo.1957.Auto Emancipation on appeal to his by people Russian Jews.New York: : Harper and Row Publisher.hlm 148.

 

 

Saturday, August 23, 2025

KRIZI EKOLOJIA

 KRIZI EKOLOJIA

Foto ne'e foti husi google

Husi Kalisubun

Ho paixaun klean ba justisa ekolojia no sosiál, artigu ida-ne'e, "Murray Bookchin nia Filozofia kona-ba Ekolojia Sosiál," hanesan gagasan (ideia) ida atu profunda liu tán iha pensamentu Murray Bookchin nianpensador ida ne'ebé la'ós de'it reflete maibé mós dezafia estrutura no prinsípiu sira ne'ebé domina ita-nia relasaun sosiál no ekolojia.

Murray Bookchin, moris hosi tradisaun pensamentu anarkista no ekolojia nian, nia propoin sínteze radikál ida ne'ebé koñesidu hanesan ekolojia sosiál. Bookchin nia hanoin maka resposta krítiku ida ba krize ekolojia, la'ós de'it hanesan fallansu tékniku ka defisiénsia morál, maibé hanesan rezultadu hosi estrutura sosiál ne'ebé klean tebes ierarkia, dominasaun, no natureza esplorasaun inerentemente hosi kapitalizmu.

Iha testu ida-ne'e, ita sei viajen kle’an intelektuál ida ne'ebé liga ho pontu sira entre degradasaun ambientál no opresaun sosiál, oferese análize insisivu no dala barak provokativu ne'ebé revela oinsá buat rua ne'e entre liuhosi lójika dominasaun nian ne'ebé hanesan. Bookchin kritika tendénsia ba movimentu ekolojia atu fó énfaze ba solusaun téknika ka reforma superfisiál lahó aborda abut sosiál hosi krize ambientál.

Bookchin hahú nia kareira iha pensamentu polítiku nu'udar anarkista klásiku ne'ebé inspiradu hosi sosializmu libertáriu. Maibé, nia deziluzaun ho tradisaun Marxista no tendénsia autoritáriu hosi movimentu sosialista sira lori nia atu dezenvolve saida maka nia bolu "ekolojia sosiál". Ida-ne'e la'ós de'it teoria ida, maibé apelu ida ba revolusaun sosiál ne'ebé rejeita ierarkia no dominasaun iha ninia forma hotu-hotu—husi ekonomia polítika to'o ita-nia relasaun ho natureza.

Artigu ida-ne'e halibur no aprezenta ho sistematika Bookchin nia obra seminal, ne'ebé abranje análize sira kona-ba kapitalizmu, estadu, no vizaun alternativa ba sosiedade pós-eskarsedade. Ho detalliu, no hanoin ne'ebe riku, oinsá Bookchin kombina komprensaun ekolojia ho krítika sosiál hodi oferese solusaun radikál ne'ebe klean.

Iha Bookchin nia hanoin, ekolojia sosiál la'ós de'it krítika ida; ne'e maka teoria ida kona-ba mudansa ne'ebé dezenvolve vizaun ida ba sosiedade ne'ebé sustentável livre hosi dominasaun sosiál. Nia argumenta katak ita-nia krize ekolojia maka manifestasaun hosi krize sosiál ida—krize ida iha relasaun umanu ne'ebé domina hosi lójika kapitalista ida ne'ebé hamenus forma moris hotu-hotu ba merkadoria.

Bookchin introdús konseitu ‘munisipalizmu libertáriu’ nu’udar meiu ida atu desentraliza no demokratiza sosiedade. Nia haree munisípiu sira hanesan arena prinsipál ba harii autonomia lokál, iha ne'ebé komunidade sira governa sira-nia an rasik liuhosi prinsípiu ekolojia nian, koletividade no sustentabilidade. Ida-ne'e maka proposta konkreta ida atu transforma sosiedade hosi kraik, hodi troka lójika merkadu nian ho étika kooperasaun no kuidadu ba malu.

Aspetu importante ida hosi Bookchin nia hanoin maka nia énfaze ba desentralizasaun no teknolojia eskala umanu. Iha nia ideia, Bookchin kritika industrializasaun ho eskala boot ne'ebé aumenta alienasaun no degradasaun ambientál. Nia defende uza teknolojia sira ne'ebé suporta eskala umana—teknolojia sira ne'ebé bele jere hosi komunidade sira lahó kompromete planeta ka ita-nia umanidade.

Artigu ida-ne'e, ita hetan dezafiu la'ós de'it atu hanoin fila fali ita-nia relasaun ho natureza maibé mós atu foti asaun. Bookchin rejeita fatalizmu no pasifizmu hasoru krize ekolojia; nia defende asaun direta no konstrusaun estrutura alternativa nu'udar dalan ida atu dezafia no ikusmai troka sistema esplorativu. Ida-ne'e la'ós de'it teoria; ida-ne'e maka bolu ida ba mobilizasaun, konvite ida atu hola parte iha movimentu ida ne'ebé boot liu ba justisa ekolójika no sosiál.

Murray Bookchin Nia Filozofia Kona-Ba Ekolojia Sosiál

Iha dékada sira ikus ne'e, kondisaun ambientál globál hetan ona mudansa ne'ebé signifikativu no alarmante. Asuntu ida ne'ebé ironiku liu maka mudansa klimátika. Fenómenu ida-ne'e karakteriza ho aumentu ida iha temperatura média superfísie rai nian, ne'ebé atinji ona nia nível aas liu iha istória modernu. Kauza prinsipál ba mudansa klimátika maka aumentu iha konsentrasaun gas sira ho efeitu estufa iha atmosfera, liuliu dióksidu karbonu (CO2), metanu (CH4), no óxidu nitrozu (N2O). Gas sira-ne'e orijen barak liu hosi atividade umanu sira, hanesan sunu kombustível fósil ba enerjia, desflorestasaun, no prosesu industriál oioin.

Mudansa klimátika iha impaktu ne'ebé maka'as ba ekosistema no ba ema nia moris. Temperatura globál ne'ebé sa'e maka'as hamosu dereitimente hosi kapa jelu polar no glaciar, kontribui ba aumenta hosi nível tasi nian. Nu'udar rezultadu, área tasi-ibun barak hasoru risku aas liu ba inundasaun, ameasa ba povoasau, infraestrutura, no rai agríkola. Aleinde ne'e, mudansa klimátika mós rezulta iha eventu meteorolójiku estremu ne'ebé maka frekuente no maka'as liu, inklui anin-boot, laloran manas, no rai-maran. Fenómenu sira-ne'e la'ós de'it estraga ambiente naturál maibé mós perturba ema nia moris, hodi halakon ekonómiku ne'ebé signifikativu no aumenta risku sira ba saúde.

Poluisaun anin maka problema ambientál ida seluk ne'ebé sériu. Iha sidade boot barak iha mundu, kualidade ar nian sai aat tanba emisaun hosi veíkulu motorizadu, indústria, no sentrál elétriku ne'ebé uza kombustível fósil. Poluisaun ar kontribui ba problema saúde oioin, inklui moras respiratóriu, moras kardiovaskular, no kankru. Tuir Organizasaun Mundiál Saúde (OMS), poluisaun ar maka kauza prinsipál ida ba mate prematuru iha mundu tomak.

Degradasaun rai sai mós preokupasaun boot ida iha kontestu kondisaun ambientál globál no atuál. Uzu rai ne'ebé la sustentável, hanesan agrikultura intensivu, desflorestasaun, no urbanizasaun, hamosu degradasaun rai no lakon fertilidade. Degradasaun rai nian fó impaktu negativu ba produtividade agríkola no seguransa ai-han, no hamenus abilidade ekosistema nian atu suporta biodiversidade. Espésie ai-horis no animál barak maka ameasadu atu lakon tanba lakon habitat, mudansa klimátika, poluisaun, no kasa ilegál. Biodiversidade maka krusiál ba saúde ekosistema nian, tanba espésie oioin hala'o papél úniku sira hodi mantein ekilíbriu ekolojia. Lakon biodiversidade mós fó impaktu diretamente ba ema, tanba ai-moruk, ai-han, no materiál industriál barak depende ba rekursu biolójiku sira.

“Ecology knows no 'king of beasts' and no 'lowly creatures'; rather, it deals with ecosystems in which living things are interdependent and play complementary roles in perpetuating the stability of the natural order[1].

Asuntu sosiál sira ne'ebé relasiona ho ekolojia reflete ligasaun besik entre kondisaun ambientál no ema nia moris-di'ak. Asuntu xave ida maka injustisa ambientál, ne'ebé refere ba distribuisaun la hanesan hosi benefísiu no todan ambientál sira entre grupu sosiál oioin. Komunidade sira ne'ebé kiak no marjinalizadu dalabarak lori todan boot liu ba degradasaun ambientál, enkuantu iha asesu menus liu ba rekursu naturál sira ne'ebé moos no saudavel.

Ezemplu klaru ida kona-ba injustisa ambientál maka lokalizasaun ba instalasaun industriál ne'ebé halo poluisaun besik komunidade ho rendimentu ki'ik. Poluisaun husi fábrika sira-ne'e bele hamosu problema saúde oioin, hanesan moras asma, moras respiratóriu, no kankru. Liután, komunidade sira-ne'e dala barak iha rekursu limitadu atu halo advokasia ba sira-nia direitu no ezije hadi'a kondisaun ambientál. Iha nasaun barak ne'ebé sei dezenvolve hela, dala barak ema kiak sira hasoru difikuldade atu hetan asesu ba bee moos, rai ne'ebé bokur, no kombustivel sira ne'ebé amigavel ba ambiente. Dezigualdade sira-ne'e agrava pobreza no inseguransa ai-han, no difikulta dezenvolvimentu ekonómiku sustentável.

Konflitu kona-ba rekursu naturál sira maka kestaun sosiál seluk ne'ebé iha ligasaun metin ho ekolojia. Kompetisaun asesu ba bee, rai, no minerál sira dala barak hamosu konflitu, tantu iha nivel lokál no internasionál. Iha rejiaun balu, mudansa klimátika no degradasaun ambientál agrava tensaun sira ne'ebé eziste, aumenta risku ba konflitu armadu no instabilidade polítika. Aleinde ne'e, impaktu sosiál sira hosi dezastre naturál ne'ebé maka aumenta beibeik no maka'as tanba mudansa klimátika labele ignora no laiha baliza. Dezastre sira hanesan tempestade, inundasaun, no rai-maran halakon ekonómiku ne'ebé signifikativu, estraga infraestrutura, no rezulta ema lakon vida. Komunidade sira ne'ebé vulneravel liu, hanesan sira ne'ebé hela iha área prone ba dezastre no laiha asesu ba rekursu sira ba rekuperasaun, maka partikularmente afetadu.

Asuntu sosiál sira-ne'e hotu hatudu katak problema ekolojia labele haketak hosi sira nia kontestu sosiál. Atu rezolve ho efetivu krize ambientál, ita presiza komprende no rezolve kauza abut sosiál hosi problema sira-ne'e. Abordajen ida ne'ebé olístiku no inkluzivu maka nesesáriu atu asegura katak solusaun sira ne'ebé rezulta la'ós de'it efetivu hodi proteje ambiente maibé mós ekuitativu no sustentável ba nivel hotu-hotu sosiedade nian.

Murray Bookchin maka filozofu no ekolojista sosiál ida ne'ebé nia serbisu makas no relevante tebes hodi komprende no aborda relasaun entre kestaun sosiál no ekolojia. Iha nia serbisu, Bookchin subliña katak krize ambientál ne'ebé ita hasoru ohin loron labele haketak hosi estrutura sosiál no ekonómiku sira ne'ebé ho nia baze. Tuir Bookchin, kauza prinsipál ba degradasaun ambientál maka sistema sosiál ida ne'ebé esplorativu no ierárki, tau lukru ekonómiku aas liu ema no natureza nia moris-di'ak. Bookchin nia kontribuisaun xave ida maka konseitu ekolojia sosiál, ne'ebé kombina análize ekolojia ho teoria sosiál krítiku. Ekolojia sosiál haree problema ambientál sira hanesan rezultadu hosi injustisa sosiál no relasaun podér ne'ebé la hanesan. Tanba ne’e, atu rezolve krize ambientál, ita presiza halo mudansa fundamentál iha ita-nia estrutura sosiál no polítika.

Bookchin propoin katak sosiedade ida ne'ebé igualitáriu no demokrátiku liu maka xave atu atinji ekilíbriu ekolojiku ida ne'ebé sustentável. Iha sosiedade hanesan, desizaun sira kona-ba utilizasaun rekursu naturál sei halo ho demokrátiku hosi komunidade lokál sira, hodi konsidera interese ba tempu naruk hosi ekosistema sira no planeta tomak. Ida-ne'e kontrasta ho aprosimasaun hosi leten ba kraik ne'ebé dala barak foti iha sistema sosiál ierárki, iha ne'ebé desizaun importante halo hosi elite ki'ik ida ne'ebé karik laiha interese di'ak liu ba ambiente ka sosiedade nia fuan. Aleinde ne'e, Bookchin subliña importánsia hosi nivel aas ida ho konxiénsia ekolojia entre membru sosiedade nian. Nia fiar katak edukasaun no konxiénsia ekolojia maka xave atu kria sosiedade ida ne'ebé bele moris iha armonia ho natureza. Edukasaun ne’ebé di’ak sei ajuda indivíduu sira atu komprende relasaun entre sira-nia asaun no sira-nia impaktu ba ambiente no enkoraja sira atu foti asaun ne’ebé responsavel no sustentável liután. No xave radikal maka edukasaun popular hodi kuida ekolojia no luku kle’an ba problema sosial.

Teknolojia mós iha papél krusiál iha Bookchin nia haree kona-ba ekolojia sosiál. Nia fiar katak teknolojia bele uza hodi apoia sustentabilidade ekolojia, bainhira de'it dezenvolve no implementa ho maneira demokrátiku no responsavel. Teknolojia apropriadu, ne’ebé dezeña atu hatán ba nesesidade ema nian sein estraga ambiente, bele ajuda ita atu hetan ekilíbriu entre dezenvolvimentu ekonómiku no sustentabilidade ekolojia.

Bookchin nia serbisu mós destaka importánsia hosi komunidade lokál sira hodi kria mudansa sosiál no ekolojia. Nia fiar katak komunidade lokál sira iha poténsia boot atu dezenvolve solusaun inovativu no sustentável ba problema ambientál. Liuhosi apoia inisiativa lokál sira no hametin komunidade sira-nia kapasidade atu partisipa iha foti desizaun, ita bele kria movimentu sira iha baze ne'ebé maka'as ba mudansa sosiál no ekolojia.

Relevánsia husi Murray Bookchin nia serbisu iha kontestu ekolojia sosiál sai klaru liután bainhira ita konsidera dezafiu ambientál no sosiál sira ne'ebé ita hasoru ohin loron. Bookchin nia aprosimasaun olístiku, ne'ebé kombina análize sosiál no ekolojia, fornese kuadru ida ne'ebé útil atu komprende kestaun sira-ne'e ho klean liután no dezenvolve solusaun sira ne'ebé efetivu no sustentável liután. Hodi adota prinsípiu ekolojia sosiál nian, ita bele serbisu ba futuru ida ne'ebé justu liu, demokrátiku no sustentável ba ema hotu.

Atu taka seksaun ida-ne'e, importante atu subliña katak Murray Bookchin nia hanoin fornese fundasaun filozófika ida ne'ebé forte atu komprende relasaun kompleksu entre ema no natureza. Hodi profunda liután iha Bookchin nia ideia no aplika iha kontestu prátiku, ita bele dezenvolve aprosimasaun ida ne'ebé olístiku no inkluzivu liu atu rezolve krize ambientál globál no harii sosiedade ida ne'ebé justu no sustentável liu. Ikusmai, komprende no habelar konseitu sira-ne'e maka pasu krusiál ida hodi apoia movimentu globál ba justisa sosiál no ekolojia.

Iha konkluzaun, "Murray Bookchin nia Filozofia Ekolojia Sosiál" la'ós de'it diskursu teóriku ida maibé mós matadalan prátiku ida ba ativizmu ekolojia no sosiál. Iha testu ida-ne'e, ita sei hetan la'ós de'it krítika ne'ebé klean maibé mós inspirasaun ba mudansa—planu ida atu harii mundu ida ne'ebé justu no sustentável liu.

Ita-boot hetan inspirasaun atu sai parte ida hosi solusaun ba problema ne'ebé urjente liu ita hasoru ohin loron: krize ambientál no mudansa klimátika.

Ba ema ne’ebé gosta lee, nia sei luku kle’an ho mahusuk hodi halo ezaminasaun ba desizaun públiku  ne’ebé lori krizi bo’ot ba ekolojia. No ekolojia maka uma komum ba humanidade, ita luta kontra krizi ekolojia be pratika esploitasaun husi kapitalista, atu nune'e ita salva uma komum no salva umanidade nia moris.

Ba leitor sira, Murray Bookchin nia Filozofia kona-ba Ekolojia Sosiál ha’u sei kontinua hakerek iha blogger ida ne’e, importante leitor sira kontinua asesu iha blogger ne’e.

Notas;

1. Bookchin, M.. The ecology of freedom: The emergence and dissolution of hierarchy. UK: Cheshire Books, 1982: 5.

 

 

 



 

Monday, February 12, 2024

UM ARTIGO DE APRECIAÇÃO


Artigu refere hakerek husi belun diak Romeo Verdial ne'ebe envia ba ha'u iha horseik loraik sobre saida mak ha'u ho ha'u nia maun ho mana sira halo iha ekipa KBD-FHTL. Agradece ba frase sira mk ita riska iha ne'e. Ha'u kontinua de'it misaun sira ne'ebe ita koalia hamutuk iha kampus iha tinan 10 liu ba kotuk. A luta kontinua. Obrigado. Versaun lian Indonesia no Tetun iha karaik

 "Inspiração Humanista: A Jornada de José Ramalho na Defesa dos Direitos Humanos"

José Ramalho, um jovem ativista timorense, tem liderado campanhas e ações humanitárias por todo o território de Timor-Leste. Com a sua equipa de jovens, ele dedica-se incansavelmente a promover os ideais humanistas e a defender os direitos e a dignidade de todas as pessoas na sua comunidade e além dela.

Nascido numa família modesta em Díli, a capital de Timor-Leste, José cresceu no meio de desafios socioeconómicos e políticos. Desde tenra idade, testemunhou a injustiça e a desigualdade que afetavam muitos dos seus concidadãos. Estas experiências moldaram a sua determinação em fazer a diferença e inspiraram a sua paixão pelo ativismo humanitário.

Com o apoio de outros jovens comprometidos, José fundou uma organização juvenil dedicada a promover os valores do humanismo e a realizar ações concretas para melhorar as condições de vida das pessoas em Timor-Leste. O seu grupo trabalha em diversas áreas, incluindo educação, saúde, direitos humanos e sustentabilidade ambiental.

Uma das campanhas mais proeminentes lideradas por José e pela sua equipa é a promoção da educação para todos. Eles organizam programas de alfabetização, distribuem materiais escolares e incentivam a participação das comunidades na educação dos seus filhos. Acreditam que a educação é fundamental para capacitar as pessoas e romper o ciclo de pobreza e injustiça.

Além disso, José e a sua equipa estão ativamente envolvidos na defesa dos direitos humanos em Timor-Leste. Organizam protestos pacíficos, petições e eventos de sensibilização para denunciar violações dos direitos humanos e exigir justiça para as vítimas. O seu trabalho incansável chamou a atenção não apenas dentro do país, mas também internacionalmente.

A sustentabilidade ambiental também é uma prioridade para José e para os seus colegas ativistas. Lideram campanhas de reflorestamento, promovem práticas agrícolas sustentáveis e educam as comunidades sobre a importância de proteger o meio ambiente. Reconhecem que o bem-estar humano está intrinsecamente ligado à saúde do planeta.

O trabalho de José Ramalho e da sua equipa exemplifica os verdadeiros valores do humanismo em ação. Não apenas defendem os direitos e a dignidade das pessoas, mas também dedicam-se a criar mudanças tangíveis nas suas comunidades. A sua coragem, determinação e compaixão inspiram outros jovens a envolverem-se e a fazerem a diferença num mundo que muitas vezes parece desafiador e desigual.

Em última análise, José Ramalho e os seus colegas mostram que, independentemente das circunstâncias, a ação humanista pode trazer esperança e transformação positiva para aqueles que mais precisam. São verdadeiros heróis da sua comunidade e um exemplo inspirador para todos nós.

"Um artigo de apreciação"

_______________________________

Terinspirasi oleh Suara Humanisme: Odisseia José Ramalho di Garda Depan Hak Asasi Manusia

José Ramalho, seorang aktivis Timor yang bersinar, berlayar dengan berani di lautan Timor-Leste, membimbing tim muda nya seperti seorang kapten yang berani mencari keadilan dan martabat untuk semua. Seperti sebuah konstelasi harapan, dia menerangi jalan-jalan gelap komunitasnya, mengikat ikatan solidaritas dan kemanusiaan di mana pun dia berada.

Terlahir di jantung Dili, ibu kota yang penuh semangat dari Timor-Leste, José muncul dari air yang bergejolak dari kesulitan, disiram oleh arus sosial ekonomi dan politik. Sejak langkah-langkah pertamanya, dia menyaksikan pasang surut ketidakadilan dan ketidaksetaraan, bangkit sebagai mercusuar perubahan di tengah badai yang melanda tanah kelahirannya.

Dengan hati penuh kasih dan pikiran yang penuh dengan idealisme humanis, José memimpin pendirian sebuah organisasi pemuda yang didedikasikan untuk menabur nilai-nilai kemanusiaan dan menuai hasil transformasi. Bersama rekan-rekan setianya, dia menanam benih harapan di tanah subur, membudidayakan taman kesempatan bagi yang paling membutuhkan.

Salah satu bintang paling terang dalam konstelasi prestasinya adalah kampanye tanpa lelah untuk pendidikan universal. José dan timnya tidak hanya mendirikan tiang-tiang literasi, tetapi juga berlayar di gelombang pengetahuan, membawa cahaya ke sudut-sudut kegelapan kebodohan. Bagi mereka, pendidikan adalah angin yang mengisi layar emansipasi dan kesetaraan.

Selain itu, José dan rekan-rekannya adalah penjaga hak asasi manusia di Timor-Leste. Sebagai penjaga kebebasan, mereka mengangkat suara mereka bersama-sama melawan penindasan, berjuang dengan berani membela yang tertindas dan terpinggirkan. Protes damai mereka seperti gelombang yang memecahkan batu-batu ketidakadilan, bergema melampaui batas negara.

Keberlanjutan lingkungan juga menjadi panduan lain dalam perjalanan mereka. José dan timnya menanam pohon sebagai janji masa depan yang hijau, membudidayakan ladang harapan dan memanen buah-buahan kesadaran ekologis. Bagi mereka, bumi lebih dari sekadar tanah untuk ditanami; itu adalah tempat perlindungan dan pelestarian bagi generasi mendatang.

Saga José Ramalho dan rekan-rekannya adalah saksi hidup dari prinsip-prinsip humanisme yang diterapkan. Mereka tidak hanya berbicara tentang perubahan, tetapi juga menjalaninya setiap hari, menginspirasi orang lain untuk bergabung dalam perjuangan untuk dunia yang lebih adil dan penuh kasih. Warisan mereka bersinar sebagai bintang pemandu bagi hati yang mencari harapan dan keadilan di lautan ketidakpastian.

Dalam artikel perayaan ini, kami menghormati perjalanan José Ramalho dan timnya, yang cahayanya terus bersinar sebagai mercusuar harapan di dunia yang haus akan keadilan dan kasih sayang. Semoga suara mereka bergema sepanjang masa, mengingatkan kita akan kekuatan transformasi dari aksi humanis dan komitmen bersama untuk menciptakan dunia yang lebih adil dan egaliter untuk semua.

"Sebuah artikel penghargaan"

FORSA HUMANISTA TIMOR-LESTE, PRÁTIKA FILOZOFIA EDUKASAUN UMANIZMU PAULO FREIRE NIAN IHA AMBITU DAHUR EDUKASAUN POPULAR

  FORSA HUMANISTA TIMOR-LESTE, PRÁTIKA FILOSOFIA EDUKASAUN UMANIZMU PAULO FREIRE NIAN IHA AMBITU DAHUR EDUKASAUN POPULAR Foto Dahur Edukasau...